Meile lähima tähesüsteemi elukõlblikus tsoonis paistab asuvat hiidplaneet

Proxima Centauri ümbert on juba leitud kolm planeeti, sealhulgas üks ka elusoosivas tsoonis. Kuid punased kääbused kipuvad neilt lähtuva intensiivse kiirguse tõttu olema elu suhtes märksa vaenulikumad kui Päikese-sarnased tähed.

Planeetide avastamine Alpha Centauri A ja B ümbert on osutunud märksa keerulisemaks. „Kuna see tähesüsteem on meile nii lähedal, annaks iga leitud eksoplaneet parima võimaluse koguda andmeid teistest planeedisüsteemidest peale meie oma,“ ütles NASA eksoplaneetide teadusinstituudi direktor Caltechist, astronoom Charles Beichman. „Ometi on need uskumatult keerulised vaatlused isegi maailma võimsaima kosmoseteleskoobiga, sest need kaks tähte on nii heledad, üksteisele lähestikku ja liiguvad taevas kiiresti.“

Praeguseni pole Alpha Centauri B ümbert kinnitatud ühtegi planeeti. Kuid Alpha Centauri A ümber, kolmest tähest kõige heledama ja Päikese G-tüüpi klassi kuuluva tähe ümber, oli juba varem märgatud mõningaid viiteid mingi taevakeha olemasolule.

2021. aastal teatas Arizona ülikooli astronoom Kevin Wagner koos oma meeskonnaga ettevaatlikult, et nad on võib-olla Alpha Centauri A ümbert elamiskõlblikust tsoonist eksoplaneedi avastanud, kasutades otsevaatluse meetodit. Aniket Sanghi Caltechist, Beichman ja nende kolleegid kasutasid seejärel JWST-d, et otsida planeedi eksistentsi kohta täiendavaid tõendeid. Nad tegid esimesed vaatlused 2024. aasta augustis. Pärast Alpha Centauri B valguse lahutamist saadud pildist ilmnes nende tulemustes nõrk punktallikas umbes kaks korda kaugemal Alpha Centaurist kui Maa on Päikesest. Kuid 2025. aasta veebruaris ja aprillis tehtud järelvaatlused sellist objekti ei näidanud.

Müsteeriumi lahendamiseks kasutati arvutimudeleid, et simuleerida miljoneid võimalikke orbiite, kaasates teadmisi nii planeedi nägemise kui ka mitte nägemise perioodidest. Need simulatsioonid hõlmasid ka Wagneri meeskonna varasemat vaatlust. Ligikaudu pooltes simulatsioonides oli võimalik eksoplaneet tähe suhtes liiga lähedal, et seda tuvastada — selle valgus mattus tähe eredama valguse sisse — mis tegelikult toetab Alpha Centauri Ab olemasolu.

Teadlaste hinnangul oleks selle planeedi raadius, kui see olemas on, umbes 1–1,1 Jupiterit, mass 90–150 Maa massi (see on võrreldav Saturni massiga, mis on 95 Maa oma) ning see tähest umbes kaks korda kaugemal kui on Maa Päikesest, täpselt oma tähe elusoosivas tsoonis.

Nagu öeldud - et meie Päikesesüsteemi gaasihiiglastel on rohkelt kuusid, mis võivad olla eluks sobivad, ei saa välistada ka elu eksisteerimise võimalust Alpha Centauri Ab mõnel satelliidil. Enne tuleb siiski gaasihiiu enda eksistents sajaprotsendiliselt kinnitada.