Inuitid said elutähtsaid vitamiine, süües loomade sisikonda.

- Foto: Bryan and Cherry Alexander / ArcticPhoto / Scanpix
16., 17. ja 18. sajandil kimbutas skorbuut peamiselt meremehi. Haigus tekitas ainevahetushäireid, nahaverejooksu, väsimust, kaalukaotust ja muutis igemed nii pehmeks, et hambad kukkusid välja. Skorbuut tekib C-vitamiini vaegusest – seda vitamiini saame puu- ja köögiviljadest, mis toona puudusid meremeeste menüüst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiliskeskajal ülisurmava katkupandeemia põhjustanud bakter elab siiani, on üsna heas vormis ja võib peagi muutuda antibiootikumiresistentseks. Katkuoht on maailmas ikka alles ja aeg-ajalt puhkeb mõnel pool ka epideemiaid. Teadlastel on nüüd aga uusi nutikaid lahendusi, millega saab ehk vältida sajanditetaguste surmalainete kordumist.
Me pruugime ohtralt käsimüügiravimeid, aga kas neist kõigist on reklaamitud viisil kasu? Ulatuslikud uuringud on näidanud, et mõni ravim toimib ainult pisut paremini kui platseebotablett. Ravimite toime kohta võib ka olla liiga vähe tõendeid.
Värskes Austraalia teadlaste uuringus, mis on avaldatud teadusajakirjas Scientific Reports, öeldakse, et agar nina nokkimine võib viia Alzheimeri tõve välja kujunemiseni. Ehkki uuring, millel arvamus põhineb, viidi läbi hiirtega, ütlevad teadlased, et tulemused annavad mõtteainet ka inimeste käekäigu kohta.
Sobivat töötooli valides ei tohiks lähtuda ainult tooli väljanägemisest, vaid tähelepanu peaks pöörama ka tooli reguleerimisvõimalustele ja mugavusele. Istudes pikki tunde arvuti taga, peab tool just parajal määral toetama sinu keha, et tööpäev mööduks produktiivselt ja tervist koormamata.