Teadlased plagieerivad loodust
Ükskõik missuguse probleemi otsa teadlased ka ei komistaks, on loodus selle suure tõenäosusega juba lahendanud. Seetõttu kiikavadki teadurid looma- ja taimeriigi poole, et sealt ideid sisse vehkida. Madude, käsnade või kakuliste nutikate omaduste jäljendamine on saanud võimalikuks tänu nanotehnoloogiale ja arvutitele.
Šveitsi insener George de Mestral läks 1941. aastal kord oma koeraga metsa jahile. Tagasi koju jõudes selgus, et nii mehe riided kui ka peni karvad olid täis takjanuppe. Nende tüütute kaunistuste noppimise ajal hakkas de Mestrali huvitama, kuidas takjanuppudel õnnestub end nii kõvasti mööduvate olendite külge haakida. Ta asetas nupu mikroskoobi alla ning nägi, et see on varustatud rohkete kidadega. Mõistagi oli inseneri järgmine mõte, kas seda haakumisnõksu ei oleks võimalik kasutusele võtta ka inimeste maailmas. Pärast pikki aastaid katsetamist ning skeptikute veenmist sai de Mestral lõpuks 1955. aastal patendi takjapaelale.
Seotud lood
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele