Kas rase naine võib saada lootelt tüvirakke? Ja kas need võivad parandada kahjustused naise kehas?

- Lootelt pärit tüvirakud võivad parandada kahjustusi ema organismis.
- Foto: S. GSCHMEISSNER/SPL/Getty images Getty, Mikkel Juul Jensen
Raseduse ajal vahetavad ema ja laps teineteisega platsenta kaudu rakke. Uurimused on näidanud, et kuni 80 protsendil vastsetest emadest, kes on sünnitanud poisslapse, on kehas Y-kromosoomiga meesrakke, mis on pärit lapselt. Suurem osa neist rakkudest ringleb ema veres ja immuunsüsteem eemaldab need mõne tunni jooksul. Osa aga jääb ema kudedesse, kus need kasvavad ja saavad osaks temast. Juhtuda võib ka vastupidi: laps võib kanda ema rakke ja anda neid edasi isegi oma lapsele. See tähendab, et kõikides inimestes on mitme põlvkonna rakud. Inimestel on tuvastatud ja ka katsed rottidega on näidanud, et lapselt pärit rakke võivad sisaldada maks, neerud ja kilpnääre. Need uued rakud funktsioneerisid nagu ema enda rakud. Selliste juhtude puhul on teadlastel kujunenud arvamus, et tüvirakud liikusid platsenta kaudu ema sellesse organisse, mis oli kahjustada saanud. Lapse tüvirakud tulid appi ja arenesid just seda tüüpi rakuks, mida oli vaja kahjustuse parandamiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tüvirakuteadlane Maria Carolina Florian ei osanud arvata, et tema ravim paneb vananevad laborihiired nooruslikul ja kepsakal sammul ringi jooksma. Just nii aga juhtus. Tema ravimi sihikul on hiirte vananemise juurpõhjused. Ravim võib toimida samamoodi inimeste puhul.
Haige on sügaval koomas ning igasugune lootus paistab olevat kadunud. Ometi ei pruugi see nii olla. Ameerika Ühendriikide teadlased väidavad, et eriliste valkude, õige tüvirakukokteili ja laserravi abil on võimalik kahjustunud ajuosi elustada.
350 aastat tagasi heitis inglise teadlane Robert Hooke pilgu oma mikroskoopi ja avas ukse täiesti uude mikromaailma. Ta oli esimene, kes vaatles ja kirjeldas keha ehituskive – rakke. Pärast seda on teadus tunginud sügavale raku sisse. Tänapäeval oskavad teadlased kasvatada tüvirakkudest elundeid.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?