Põhjalike teoreetilise füüsika teadmiste, heade liidriomaduste ja raudse sihikindlusega Robert Oppenheimerile usaldati ülesanne saada enne Hitlerit valmis aatomipomm. Projekt õnnestus. Siis aga jõudis minevik talle järele.
Oppenheimeril oli teadusmaailmas ulatuslik kontaktide võrgustik. Tuumapommi värbas ta arendama vahedaima mõistusega kolleegid.
Foto: Ed Westcott, Trinity and Beyond: The Atomic Bomb Movie
Ehkki Robert Oppenheimerit võib pidada Teise maailmasõja lõppvaatuse võtmefiguuriks, sai ta laiemale avalikkusele tuntuks alles 2023. aastal, kui kinolinale jõudis tema elust kõnelev film.
Supervulkaan Paektusan võib pool Aasiat tuhaga katta. Põhja-Korea tuumakatsetused ähvardavad vulkaani uinakust äratada. Kahele briti geoloogile anti erakorraline luba uurida Paektusani lähemalt. Nüüd on britid mures.
Üheainsa aastaga avaldas Albert Einstein neli teadusartiklit, mis on tänapäeva füüsikamaailma nurgakivid. Alguses olid need kõigest teooriad. Maailm sai Einsteini geniaalsusest aru alles siis, kui päikesevarjutus kinnitas, et tal oli õigus.
Vaatasin hiljuti Christopher Nolani filmi „Oppenheimer“. Suurepärane film. Seal arutlevad teadlased ja sõjaväelased paaris stseenis võimaluse üle, kas loodav aatomipomm võiks süüdata Maa atmosfääri. Teadagi, mis siis juhtuks. Peaaegu kõik elav häviks!
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?