Alles mõni aastakümme tagasi avastasid astronoomid esimest korda teise tähe juurest planeedi. Vahepeal on niisuguseid eksoplaneete leitud juba üle 5000 ja seepärast tunnevad astronoomid vajadust välja selgitada, millistelt võiks otsida elu. Saksamaa Max Plancki instituudi astronoomid on proovinud vähendada nende võimaluste arvu.
Oleme oma koduplaneedi eelisteks lugenud vedelat vett, hapnikurikast atmosfääri ja ideaalset asukohta Päikese suhtes. Teadlased on teinud arvutusi ning jõudnud järeldusele, et Maa ei ole eluks sugugi mugavaim planeet universumis.
Meie planeeti ei tohiks nii elusõbralikuna üldse olemas olla. Kui Maa poleks teise planeediga kokku põrganud, oleks see tänaseni lage ja viljatu. Ning see on ainult üks „kui“ paljude seast.
Kui meie koduses Päikesesüsteemis on elukõlblikke planeete ainult üks – meie Maa –, siis teoorias võiks mõnes kauges planeedisüsteemis selliseid planeete, mis asuvad ümber ühise tähe elu soosivas tsoonis, leiduda isegi seitse. Nii leitakse värskes uurimuses.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?