Iidse uppunud linna aarded jõuavad lõpuks päevavalgele

Egiptuse suuruselt teise linna Aleksandria lähedal asuv Abu Qiri laht on pakkunud läbi aegade muljetavaldavaid arheoloogilisi leide, mis on pärit antiikajast kuni nüüdisajani. Sukeldujad on avastanud muuhulgas vrakke ja esemeid, mis on pärit Napoleoni laevastikust, kui see sai 1798. aastal brittidelt otsustavalt lüüa. Kuid lahe põhi jutustab ka lugusid palju ammusematest aegadest, impeeriumitest, kaubandusest ja lahingutest. Aleksandria oli paar tuhat aastat tagasi Egiptuse värav Vahemerre ning oluline kultuurivahetuse keskus.

Nüüd on sukeldujad teinud Egiptuse lahes uue suure avastuse. Koostöös Egiptuse turismi- ja muinsuskaitseministeeriumiga on toodud pinnale leide 2000 aasta vanusest tänaseks ammu uppunud Kanopose (ka Kanubu, Kanobos, Canopus) linnast. See oli üks antiikaja müütilisemaid sadamalinnu, mis on sajandeid olnud veepinna alla peidetud.

Koos osadega muistsest Aleksandriast ja lähedal asuva teise sadamalinnaga, mil nimeks Thonis-Herakleion, vajus Kanopos umbes 1200 aastat tagasi maavärinate ja merevee taseme tõusu tõttu jäädavalt vee alla. Kanopos oli antiikajal tuntud oma Serapise templi poolest, olles oluline palverännakute sihtkoht ning usu- ja kaubanduskeskus.

Linn asus Niiluse delta lääneservas ning oli omamoodi väravaks Aleksandriasse, mis oli tänu oma võimsale raamatukogule oma aja teaduskeskus. Linna asutas Aleksander Suur 331 eKr pärast seda, kui ta oli Egiptuse pärslastelt vallutanud. Aastal 30 eKr läks Egiptus Rooma impeeriumi koosseisu.

Tänu kõrgetasemelisele allveetehnoloogiale ja aastakümnete pikkusele uurimistööle on nüüd osa Kanoposest taas sügavustest välja tõstetud. Leidude hulgas on sambafragmente, skulptuure, münte ja religioosseid esemeid, mis pakuvad haruldast sissevaadet Ptolemaioste dünastia aegsesse (see dünastia valitses Egiptust 305 eKr kuni 30 eKr ja sellele pani aluse Aleksander Suure üks kindraleid Ptolemaios I Soter) Egiptuse ellu. Samuti avastati näiteks osa laevast, mis oli vedanud erinevaid pähkleid ja mille pardal oli vasest kaal.

Veel on tähelepanuväärsete leidude seas näiteks sfinksi kuju, millel seisab vaarao Ramses II nimi (elas 1314–1224 eKr), ning peata graniidist skulptuur, mis pärineb Ptolemaioste perioodist. Sukeldujad avastasid ka 125 meetri pikkuse kai ning kivist ankruid - neid muidugi üles tooma ei hakatud.

Need leiud kinnitavad, et Kanopos oli tihedalt seotud lähedal asuva Aleksandriaga nii poliitiliselt kui ka religioosselt ja et linna arhitektuur kandis nii kreeka kui ka egiptuse mõjusid. Kaht linna ühendasid nii maismaa- kui veeteed.

Tänu 2001. aasta UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioonile, millele Egiptus allub, on arheoloogid seni saanud välja tuua vaid väikese osa Kanopose aaretest. Need eksponeeritakse Aleksandria rahvusmuuseumis. Valdav osa esemetest peavadki reglemendi tõttu jääma merepõhja.

Muide – Aleksandriat ootab ilmselt ees sama saatus, mis Kanopost omal ajal tabas. ÜRO prognoosib, et tõusva merepinna tõttu on 2050. aastaks suur osa Aleksandriast vee all.