17. novembril tähistati president Alar Karise eestvedamisel uudishimu päeva. Eesti Maaülikool avas sel puhul vesikirbukaamera, mida saavad uudistada kõik asukohast sõltumata. Vesikirbukaamera leheküljele pääseb
SIIT! Vesikirbud on pisikesed vee-elukad, kelle olemasolust sõltub veekogude käekäik ja kalade arvukus. „Vesikirbud on loomakesed, keda paljud meist ei ole oma silmaga näinud. Loodame, et vesikirbukaamera aitab lisaks vesikirbu tutvustamisele lisaks ka silmale nähtamatu elurikkuse olulisust rohkem teadvustada,“ ütles Eesti Maaülikooli teaduskommunikatsiooni spetsialist Triin Nõu.
Maaülikooli laborites ja loodusteaduslikes kogudes toimuvad ekskursioonid 18.-20 novembril ja saab osaleda põnevatel loengutel. Vesikirpudest ja teistest vee-elukatest räägivad ülikooli järveteadlased 19. novembril kell 18 algaval interaktiivsel loengul „Elu vees – saladused, müüdid ja teadus“.
Uudishimu päevade ajal toimuvad veel ekskursioonid putukakogusse, anatoomiamuuseumisse ja mullamuuseumisse. Külastajaid ootab ka labor, kus teadlased uurivad, kuidas mikrovetikad muudavad jäätmed väärtuslikeks rohetoodeteks nagu näiteks D-vitamiin või biokütused. Soovijad saavad hobusekliinikus ülevaate, milline näeb välja hobusearsti tööpäev.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Maaülikooli uudishimu päevade kava leiab
SIIT. Sündmustel osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!