Suur uuring hindas kodukontori mõju töötajate vaimsele tervisele
Kas kodust töötamine võib parandada vaimset tervist? Kui jah, siis mitu päeva nädalas on parim? Kelle heaolu sellest kõige rohkem võidab? Ja kas kodukontori hüved vaimsele tervisele on tingitud sellest, et töölesõitu ei ole? Need on küsimused, millele Austraalia Melbourne’i ülikooli teadlased otsustasid vastuseid leida.
Nad tegid seda läbi uuringu, milles analüüsiti 16 000 inimese andmeid.
Peamine avastus, milleni nad jõudsid, oli see, et kodust töötamine parandab naiste vaimset tervist rohkem kui meeste oma.
Teadlased analüüsisid 20 aasta kohta käivaid andmeid, mis võeti uuringu jaoks välja suuremast, riiklikust uuringust nimega HILDA (Household, Income and Labour Dynamics in Australia ehk majapidamise, sissetulekute ja töödünaamika Austraalia uuring). See võimaldas jälgida enam kui 16 000 töötaja töökorralduse ja vaimse tervise muutusi ajas.
Töösse ei kaasatud COVID-pandeemia kahe aasta (2020 ja 2021) andmeid, sest inimeste vaimset tervist võisid sel perioodil mõjutada igasugused muud tegurid, mis ei olnud seotud kodust töötamisega.
Statistilistest mudelitest jäeti välja tegurid, mis kaasnesid suurte, oluliste elusündmustega nagu näiteks töökoha vahetus või laste sünd. Keskenduti kahele tegurile ja nende mõjule vaimsele tervisele - need olid töölesõidu aeg ja kodust töötamine. Samuti uuriti, kas kuidas nende asjade mõju erineb hea ja halva vaimse tervisega inimeste kontekstis.
Pikk töölesõit häirib mehi
Naiste puhul ei olnud töölesõidule kulutatud ajal tuvastatavat mõju vaimsele tervisele. Meeste puhul olid aga pikemad töölesõidud seotud kehvema vaimse tervisega, eriti neil, kelle vaimne tervis oli juba varem pingestatud.
Töölesõidule kulutatud aja mõju oli üldiselt siiski tagasihoidlik. Mehe puhul, kelle vaimne tervis oli enam-vähem keskmine, vähendas poole tunni lisandumine tööle- või kojusõidule tema hinnangulist vaimse tervise taset ligikaudu sama palju kui teinuks kaheprotsendiline langus leibkonna sissetulekus.
Kodust töötamisel oli naiste vaimsele tervisele tugev positiivne mõju, kuid ainult teatud tingimustel. Suurim kasu ilmnes siis, kui naised töötasid peamiselt kodust, kuid veetsid siiski osa ajast (üks kuni kaks päeva nädalas) kontoris või töökohal. Halva vaimse tervisega naiste puhul viis selline töökorraldus parema vaimse terviseni kui ainult töökohas töötamine. Kasu oli mõjult võrreldav 15% leibkonna sissetuleku kasvuga.
See tulemus haakub varasema uuringuga, mis leidis, et samasugused hübriidsed töökorraldused parandasid tööga rahulolu ja tootlikkust.
Naiste vaimse tervise paranemine ei tulenenud üksnes töölesõidule kulutatud aja kokkuhoiust. Kuna analüüs arvestas töölesõitu eraldi, peegeldasid need eelised muid kodust töötamise positiivseid külgi. Nende hulka kuuluvad väiksem tööstress või parem võimalus ühildada töö- ja pereelu.
Hetkel kuum
Vähene kodust töötamine ei avaldanud naiste vaimsele tervisele selget mõju. Täiskohaga kodust töötamise kohta olid tõendid vähem selged, peamiselt seetõttu, et sellisel viisil töötavaid naisi oli andmestikus suhteliselt vähe. Meeste puhul ei olnud kodust töötamisel statistiliselt usaldusväärset mõju nende vaimsele tervisele, ei positiivset ega negatiivset, sõltumata sellest, mitu päeva nad töötasid kodust või töökohal.
Uuringu autorid ütlevad, et see võib peegeldada soolist tööjaotust Austraalia leibkondades, aga ka asjaolu, et meeste sotsiaalsed ja sõprussuhted on sagedamini seotud töökohaga. On muidugi iseasi, kuidas neid andmeid Eesti töötajatele üle kanda saab.
Peamise sõnumina ütlevad teadlased, et halvema vaimse tervisega töötajad on kõige tundlikumad pikkade töölesõitude suhtes ja saavad kõige suuremat kasu ulatuslikumast kodust töötamisest. Osaliselt on see nii seetõttu, et halva vaimse tervisega inimestel on juba niigi väiksem võime stressirohkete sündmustega toime tulla.
Tugeva vaimse tervisega inimesed on vähem tundlikud
Halva vaimse tervisega naiste jaoks võib kodust töötamine anda suure tõuke heaolu suunas. Kehva vaimse tervisega meeste puhul võib abi olla ka töölesõidu aja lühenemisest.
Tugeva vaimse tervisega töötajad näivad aga olevat nii töölesõidu kui ka kodust töötamise mustrite suhtes vähem tundlikud. Nad võivad endiselt väärtustada paindlikkust, kuid töökorralduse vaimse tervise mõjud on nende puhul väiksemad.
Teadlased annavad ka mõned soovitused: kui oled töötaja, kel on võimalik lisaks töökohale kodust töötada, siis jälgi, kuidas töölesõit ja erinevad kodust töötamise mustrid mõjutavad sinu enda heaolu, selle asemel et eeldada üheainsa parima lahenduse olemasolu. Kui sul on vaimse tervisega raskusi, planeeri kõige nõudlikumad ülesanded päevadele, mil töötad keskkonnas, kus tunned end kõige mugavamalt.
Kui oled tööandja, paku paindlikke kodust töötamise võimalusi, eriti neile töötajatele, kellel on vaimse tervisega probleeme. Kaalu hübriidmudeleid, mis hõlmavad nii kodu- kui ka kontoritööd, sest need näivad olevat kõige kasulikumad. Käsitle töölesõidu aega töökoormuse ja heaolu aruteludes olulise tegurina. Väldi kõigile ühesuguseid kontorisse naasmise poliitikaid.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele