Viis aastat pärast LSD leiutamist otsustas üks Šveitsi keemik ainet iseenda peal katsetada. Sedasi sai alguse psühhedeelne teekond, mille harud viisid nii sügavale inimteadusesse kui ka CIA salalaboritesse.
Albert Hofmann töötas LSD välja hingamisraskuste ravimiks, kuid aine osutus võimsaks psühhedeelikumiks, mis sobis hästi hipikultuurile.
Foto: Novartis
Pärastlõunal tundis Albert Hofmann oma kehas seletamatut rahutust. Ta ei suutnud keskenduda ja otsustas laborist jalgrattaga koju sõita. See sõit ei viinud teda lihtsalt koju, mis asus ainult paari kilomeetri kaugusel Baselis. Hofmann pedaalis samal ajal otsejoones teise maailma, millesarnast ta polnud eales kogenud.
Süda lööb kiiremini. Veresooned laienevad. Hingamine intensiivistub. Kas kõik või mitte midagi! Lisahapnik, hormoonid ja energia sööstavad läbi keha ja surinaga levib nauding igasse lihasesse. Aju töötab tippvõimsusel ja pakatab eufooriast, tehes järgmise adrenaliinilaksu saamise nimel mida iganes.
Kas sa mäletad vana-aastaõhtul endale antud uusaastalubadusi? Mitu korda sa tänaseks neid juba rikkunud oled? Kas häbi ka on? Õnneks pakub teadus sulle paar vihjet oma iseloomu tugevdamiseks.
DNA tähtsust inimkeha ja tervise uurimisel on võimatu üle hinnata. Selle struktuuri avastamise järel jäi ühe teadlase panus tunnustuseta. Rosalind Franklini ja ta assistendi tehtud ülesvõtet nägid teadlase teadmata tema konkurendid, kes tegid selle pildi põhjal läbimurdelise avastuse ja said Nobeli auhinna.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?