Narvali võhk on nagu Šveitsi taskunuga
Uue narvaliuuringu teinud bioloogid on üllatunud, kui paljudel viisidel kasutab see mereloom oma iseloomulikku võhka.
Sõnad „ootamatu“, „märkimisväärne“ ja „ainulaadne“ on mõned neist, mida teadlased on kasutanud, kirjeldades uut avastust seninägematu käitumise kohta narvalitel, kes elavad põhjapoolkera külmimates, arktilistes vetes. Florida Atlandi ülikooli teadlased kirjeldavad hiljutises uuringus, kuidas need mereimetajad kasutavad oma ainulaadset võhka palju mitmekülgsemalt, kui seni arvati.
Seotud lood
Mõõkvaal on inimese järel geograafililselt levikult üks edukaim imetaja planeedil. Selle delfiinlase eduloo taga on ülim intelligentsus ning peened jahipidamisvõtted ja -taktikad. Liigi eksistentsi ohustab samas üks ammu keelustatud mürgine aine.
Milline surm meeldiks sulle kõige vähem? Kas astla otsa torkamine, väljavaade saada apla vastse poolt tükkhaaval nahka pistetud või perspektiiv osutuda elavaks haudemasinaks? Kõik siin loetletud variandid on looduses igapäevased. Võitluses ellujäämise nimel ei tunne verejanulised tapjad mingeid moraalinorme.
Haid tunnetavad saaklooma väiksemaidki lihastõmblusi, samal ajal kui narvalid ennustavad ilma, pistes lihtsalt hamba veest välja. Ellujäämisvõitluses on loomadel arenenud tundlikud meeleorganid, mille talitlust teadlased ikka veel lõpuni ei mõista.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele