Ma tean, et Maa ei ole lame, aga tore oleks teada, mis oleks lameda Maa puhul teisiti. Mis juhtuks meie ilmaga?
Kui Maa oleks lame, oleks siinne kliima ja ilm täiesti teistsugused. Üks populaarne lameda Maa mudel kujutab Maad mittepöörleva kettana, mille keskpunktis asub põhjapoolus. Ketta serva ümbritseb jääseinana Antarktika.
Sellisel kettakujulisel Maal tiheneks atmosfäär ketta keskpunkti ehk Arktika poole – juhul, kui seal oleks lameda Maa massikese ja seal oleks seetõttu gravitatsioon tugevaim. See tähendab, et ketta äärealadel oleks õhurõhk erakordselt madal. Austraalia, Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Aafrika elanikud oleksid pidevalt lämbumise äärel, kuna õhus oleks liiga vähe hapnikku.
Kui gravitatsiooniga seotud probleemid kõrvale jätta, käituks atmosfäär lamedal Maal täiesti teistmoodi. Maal on kolm suurt õhuringlussüsteemi ehk rakku, mis kannavad õhku ekvaatori ja pooluste vahel. Lamedal Maal võiks troopiline ehk Hadley rakk välja ulatuda põhjapooluseni. See tähendaks, et Arktika oleks soojem ja kuivem. Kuna ketas ei pöörle, siis puuduks sellel ka Coriolisi efekt või jõud, mis tegelikkuses tänu Maa pöörlemisele tekitab üle kogu planeedi ringjaid ookeanihoovusi ja iseloomulikke tuulevööndeid. Seetõttu poleks meil näiteks läänetuulte ala, liikuvaid madalrõhkkondi, torme ega orkaane, mis mõjutavad Loode-Euroopat. Puuduksid ka troopilised tsüklonid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Staatilises dünaamikata atmosfääris erineksid päevane ja öine temperatuur väga palju. Sellistes tingimustes oleks näiteks põllumajandusega tegelda hulga keerulisem. Ilma Coriolisi efektita poleks ka ookeanihoovusi ja eriti rängalt mõjutaks see Põhja-Euroopat. Meie ümmarguse Maa kliimamudelid näitavad, et Golfi hoovus tõstab aasta keskmist õhutemperatuuri Norras kuni 18 °C, Taanis 10 °C ja Madalmaades 6 °C võrra.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!