Lugeja küsib: kas Tšernobõli veekogudes elavad pärast katastroofi tõesti hiiglaslikud mutantkalad?

26. aprillil möödus 40 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Radioaktiivse kiirguse mõjudest elusloodusele on liikvel igasuguseid lugusid ja legende, muuhulgas räägitakse hullusti muteerunud ja uskumatult suureks kasvanud kaladest (nt sägadest), kes elavad Tšernobõli elektrijaama jahutamiseks kasutatud ning õnnetuse käigus hullusti saastunud vees. Kui palju sellistel juttudel tõepõhja all on? Kui palju radioaktiivne kiirgus üldse kalu mõjutab ja millised need mõjud on?

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • millised lood räägivad Tšernobõli veekogude mutantkaladest;
  • kuidas mõjutab radioaktiivne kiirgus Tšernobõli kalade elukäiku;
  • mida avastati Lauri Saksa uuringutes kalade mutatsioonide ja kasvuvõimaluste kohta.
Säga Tšernobõli tuumaelektrijaama jahutuskanalis.
  • Säga Tšernobõli tuumaelektrijaama jahutuskanalis.
  • Foto: Shutterstock
Vastab Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor ja Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli kalade parasitoloogia nooremteadur Lauri Saks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.09.25, 09:13
Puitviimistlus ja nahksisustus ei ahvatle – autojuhid ootavad sõidukitelt üha enam keskkonnasõbralikkust
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele