Maa aineringe inseneride seis on habras
Hiljutine ülemaailmne uuring näitab maa-aluste seenevõrgustike kaitses suurt lünka. Need võrgustikud on vajalikud nii taimede, süsinikuvoogude kui ka mulla tervise säilitamiseks. Maa seeneniidistike prognoositava elurikkuse kaardid näitavad, et 90 protsenti mükoriisaseente elurikkuse keskustest asub väljaspool kaitsealasid ja on inimtegevuse tõttu ohustatud.
Tartu ülikooli kodulehe teadusuudises kirjutab asjast lähemalt ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo, kes on teadusajakirjas Nature hiljuti ilmunud uuringu kaasautor. Uuringus kaardistasid teadlased üleilmset maa-aluste mükoriisaseente bioloogilist mitmekesisust, kasutades selleks 130 riigist kogutud rohkem kui 2,8 miljardi seene DNA-järjestust. Selgus, et alla 10 protsendi mükoriisaseente bioloogilise mitmekesisuse levialadest asub kaitsealadel. Maa-aluse elurikkuse põhipaigad asuvad kaitsmata kohtades, näiteks UNESCO ohustatud pärandi nimekirja kuuluvate Etioopia Simieni mägede jalamil ja pealetungiva põllundustegevusega hädas oleva Brasiilia keskosa troopilises Cerrado savannis. Kõige haruldasemaid mükoriisaseeni esineb Lääne-Aafrika Guinea metsades ja Tasmaania parasvöötme vihmametsades.
Seotud lood
Hallitus saiaviilul näib vastik, ent kukeseened pannil on fantastilised. See, mida köögis toimetav inimene seente kohta arvab, on nende tegeliku tähtsuse kõrval ebaoluline. Seened on meie planeedil täiesti asendamatud organismid, tänu millele saavad viljapuud juua ning meil on võimalik ravida haigusi. Ühtlasi võivad seened aidata meil lahti saada Maad uputavast plastireostusest.
Võimalik, et teadlased on rohelise kärbseseene genoomist leidnud selgituse, miks too mürgiseen maailmas üha laiemalt levib.
Pärast seda, kui nägin sarja „Viimased meie hulgast“, pean ma küsima, kas seened võivad rünnata meie aju ning panna alguse pandeemiale. On see võimalik? Mis siis juhtuks?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele