Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Telli Imeline Teadus

Imelist Teadust toetab

Viimased lood

10.05.25, 20:24

Miks ma ärkan üles vahetult enne, kui äratuskell heliseb?

09.05.25, 18:49

Osavad õhuakrobaadid nihutavad füüsika piire

09.05.25, 15:22

Tehisaru arvutab portree põhjal välja inimese bioloogilise vanuse

08.05.25, 18:48

Euroopa maapõu peidab haruldaste metallide maake

07.05.25, 18:46

Sinu keha juhivad bakterid

07.05.25, 17:23

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

06.05.25, 16:02

Me oleme sündinud sõltlased

05.05.25, 15:54

Putukate aju: mis tunne on omada maailma väikseimaid ajusid?

Kõik artiklid

Tervis

Tehisaru arvutab portree põhjal välja inimese bioloogilise vanuse

Tehisaru arvutab portree põhjal välja inimese bioloogilise vanuse

© Shutterstock

Kas mahetooted on tõesti tervislikumad?

© Shutterstock

Meie eluiga võib olla saavutanud oma tipu

© Shutterstock

Verre tungivad bakterid teevad paksuks

© Shutterstock

Soolebakter võib toota liiga palju alkoholi

© Shutterstock

Viikingeid kimbutas kaaries tänapaeva inimestest märksa vähem

Rohkem tervisest

Küsi meilt

© NASA

Kui palju rõngaid on Uraanil?

Miks ma ärkan üles vahetult enne, kui äratuskell heliseb?

Miks ma ärkan üles vahetult enne, kui äratuskell heliseb?

© Shutterstock

Miks on palavus meie kehale nii kurnav?

© Shutterstock

Kui võimas on gammakiirgus?

© Shutterstock

Mida teeb tilk tõrva meepotile?

© Shutterstock

Mis oleks, kui kõikide maailma inimeste IQ oleks 200?

© Shutterstock

Miks hukkuvad autoõnnetustes naised sagedamini kui mehed?

© Shutterstock

Miks mõnel mäel on lame tipp?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Meie seksuaalfantaasiad on paika pandud geenide poolt

© B. Shrestha et al.

Uus rasestumisvastane vahend peatab seemnerakud enne, kui need munarakuni jõuavad

© Shutterstock

Sinivaal ei põlga paarilist otsides ära teise liigi esindajat

Kui tihti noored seksivad?

Seemnerakud tõkestatakse paksema limamüüriga

© Shutterstock

Küülikud aitavad seletada orgasmi olemasolu

© Shutterstock

Munarakule lähenedes muutub seemnerakkude ujumisstiil

© Shutterstock

Sinivaal ei põlga paarilist otsides ära teise liigi esindajat

Kui tihti noored seksivad?

Seemnerakud tõkestatakse paksema limamüüriga

Füüsika

© Shutterstock

Aeg on suhteline mõiste: meil kõigil on isiklik olevik

© Shutterstock & Ken Ikeda Madsen

Saa tuttavaks osakestepere uute liikmetega: need on multikvargid!

© Shutterstock

Aine neljas olek: plasmast saab ülim kütus

Kui kaugele liigub välk vees?

Miks on suurimad pähklid kotis või karbis alati kõige peal?

© Shutterstock

Kuidas kivid liiguvad? See ei saa ju võimalik olla!

© Shutterstock

Kas meil oleks võimalik kasutada välguenergiat?

© Shutterstock

Aine neljas olek: plasmast saab ülim kütus

Kui kaugele liigub välk vees?

Miks on suurimad pähklid kotis või karbis alati kõige peal?

Teadmiste kontroll

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: kuldvillak leiutistest, bioloogiast, astronoomiast

© Shutterstock

Mälumäng: Mida sa tead oma kehast?

© Shutterstock

Mälumäng Amazonase vihmametsast: testi oma teadmisi ja võid võita auhinna!

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: võrdle oma teadmisi 7 klassi õpilastega!

Testi oma teadmisi

Inimkeha

© Shutterstock

Kuidas paraneb haav?

© Shutterstock

Miks inimesed kogelevad?

© Shutterstock

Külmutatud inimesi ei osata elustada

© Shutterstock

Kui kaua ja kuidas uueneb inimese nahk?

© Shutterstock

Miks me külmast väriseme?

© Shutterstock

Kas endorfiinid tekivad ka loomade organismis?

© Shutterstock

Marsile reisijaid võib ohustada tõsine kosmiline haigus

© AFP

Kas profisportlastel on suurem südamerabanduse risk?

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© Claus Lunau

Meie ilm on hakanud täitsa käest ära minema

© Shutterstock

Kui palju vihma võib korraga sadada?

Nii töötab sinu aju

© Shutterstock

Miks teise inimese torditükk võib meid endast välja ajada?

© Shutterstock

Üksildus räsib su aju ja ihu

© ZUMAPRESS.com

Elon Muski ettevõte siirdas esmakordselt inimajju kiibi

© Shutterstock

Teadlased leidsid hea nipi, mille abil tuvastada valetajaid

© Shutterstock

Tegelikkust pole olemas... tegelikult

© Shutterstock

Idufirma BrainBridge plaanib inimpea siirdamist

© Shutterstock

Su elu on meelepete, mille loob sinu aju

© Shutterstock

Valed ja stereotüübid teevad autistidele karuteene

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

© Shutterstock

Merre libisev Etna tulemägi ähvardab hiidlainetega

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et tugev maavärin võib muuta osa Californiast saareks?

© Shutterstock. Indoneesia pealinnas Jakartas on juba ehitatud pikki müüre, mis linna merevee taseme tõusu ja maapinna vajumise koosmõjude eest kaitsma peavad.

99 suurlinna üle maailma on tõsises uppumisohus

© Shutterstock

Veinisõbrad võivad olla tänulikud iidsele asteroidikatastroofile

© Shutterstock

Kas dinosaurused surid kiiret või aeglast surma?

© Clément Bardot / Wikimedia Commons

Supervulkaani all mulksub hiiglaslik kogus magmat

© UPI/Alamy

Kui kaugele kostab vulkaanipurske müra?

© Shutterstock

Vulkaan taassünnib tuhast: purske ja kokkuvarisemise järel hakkavad tulemäed end peagi taastama

© AP

Homme jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest pärinev vääveldioksiidi pilv

Evolutsioon

© Claus Lunau

Portugalist leiti 150 miljonit aastat tagasi Euroopat valitsenud ürgkiskja kivistisi

© Shutterstock

Mehhikost leiti maapõuest ürgne merekoletis

© Shutterstock

Päikesepatarei, liimipüstol ja vesi kõrbes: nutikad putukad leiutasid need asjad ammu enne meid

© Zumapress.com

Võimsa sauruse pisikestele käpakestele leiti uus selgitus

© Shutterstock

Inimkeha areneb aina edasi: aju kahaneb, silmad suurenevad, luud nõrgenevad

© Cicero Moraes

Selline nägi välja iidne Draakonmees, tänapäeva inimese lähim sugulane

Rohkem evolutsioonist

Loodus

Norras pistsid tursad mõne tunniga pintslisse miljoneid kalu

Putukate aju: mis tunne on omada maailma väikseimaid ajusid?

Silmaparasiit seab end ajapikku sisse peremehe ajus

Kuidas ikkagi saavad maod ronida, neil pole ju käsi ega jalgu?

Fotolugu: Hawaii kerkib merepõhjast Universumi kaugeimate paikadeni

Antarktikast esmakordselt leitud merevaik kõneleb lõunamandri kadunud metsadest

Miks koerad söövad väljaheiteid?

Loomariigis annab mürk elu

Rohkem loodusest

Ajalugu

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: võrdle oma teadmisi 7 klassi õpilastega!

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

Gladiaatori ja lõvi vastasseis tehisintellekti kujutluses.

Rooma-aegse gladiaatori skeletilt avastati lõvi hammustusjäljed

© Shutterstock

Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule

© Sibirian Times

Igikeltsas seiskub aeg: uurime sellest leitud loomi

© Shutterstock

Kui sa reisid, siis ära oma retkedel teadust unusta!

© Shutterstock

Kas kunagi on olnud aasta 0?

© AFP

Nazca kõrbest leiti tehisaru abiga üle 300 uue hiidjoonise

Rohkem ajaloost

Psühholoogia

© Shutterstock

Painava ärevuse vastu võib valmida vaktsiin

© Shutterstock

Kas psühhopaadid võivad elada normaalset elu?

© Shutterstock

Ilmajäämishirm süvendab sotsmeediasõltuvust

Igaüks võib fantaasiale uut hoogu anda

Kõrge intellektiga inimestel on kolm tüüpilist puudust

© Shutterstock

Ebaterve suhe toiduga

© P. Plailly / E. Daynes / Science Photo Library

Millal muutus inimene monogaamseks?

© Shutterstock

Ilmajäämishirm süvendab sotsmeediasõltuvust

Igaüks võib fantaasiale uut hoogu anda

Kõrge intellektiga inimestel on kolm tüüpilist puudust

Loomariik

© Shutterstock

Kuidas elavad putukad külmumise üle?

© MYN / Niall Benvie / NaturePL & Shutterstock

Elu sinu kodu lähedases tiigis: hukatus varitseb otse veepinna all

© Shutterstock

Prantsusmaal põhjustab ärevust haruldane hundipaar

© Shutterstock

Kas Tyrannosaurus rex ei näinud paigal seisvat saaklooma?

© shutterstock

Hiiglaste sammude kauge kaja: kuidas said sauropoodid nii suureks kasvada?

© Shutterstock

Ookeanide suur naispere: kašelotiparvedes on ainult emased ja noorloomad

© Shutterstock

Krabid on teekonna veest maale ette võtnud 17 korda

© Peeter Kümmel / Sakala

Kevad annab uut hoogu aialinnupäevikule

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Taimed reageerivad puudutuse lõppemisele

© Shutterstock

Kas taimedel on meeled?

© Shutterstock

Kuidas seeme teab, et on aeg võrsuda?

© Shutterstock

Mälumäng Amazonase vihmametsast: testi oma teadmisi ja võid võita auhinna!

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Shutterstock

Teadusmaailma suured edulood, mis sündisid tänu õnnelikule (või õnnetule) juhusele

© Shutterstock

Kas Pythagoras laenas kuulsa teoreemi Aasiast?

© Alamy / Imageselect, Mary Evans / Scanpix & Shutterstock

Geniaalne kiidukukk tegi arstiteaduses revolutsiooni

© Shutterstock

Naiskeemik jäi ebaõiglaselt Nobeli auhinnata

© AKG-Images / Ritzau Scanpix

Noor keelegeenius lahendas hieroglüüfide müsteeriumi

© Everett Collection / Bridgeman Images

Läbikukkunud arst ja kodutu koer lõid insuliiniime

© Shutterstock

Antiikse tohtri pea lõikas nagu vahe skalpell

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Teaduslikult tõestatud soovitused selleks kuidas elada tuumarünnak üle terve nahaga

© Shutterstock

Seletame lahti: mis imematerjal see grafeen on?

© Shutterstock

Maa seest valgub välja roheenergia: vesiniku kaevandamine

Amsterdami füüsikud astusid sammu igikestva aatomlaseri poole

Päikeseelektrijaamu tasuks ehitada kosmosesse, ütlevad briti teadlased

© Shutterstock

Teadlased pikendavad laetavate akude tööiga 30 protsendi võrra

© Shutterstock

Barjäärid annavad tuulikutele hoogu juurde

© Shutterstock

Maa seest valgub välja roheenergia: vesiniku kaevandamine

Amsterdami füüsikud astusid sammu igikestva aatomlaseri poole

Päikeseelektrijaamu tasuks ehitada kosmosesse, ütlevad briti teadlased

Kosmosereisid

© JHUAPL/NASA

Milline on inimese konstrueeritud kõige kiirem sõiduk?

© United Launch Alliance

Lucy lendab asteroididele külla

© Shutterstock

Kas läbi asteroidide vöö on ohtlik lennata?

© Shutterstock

Õige pea algab kosmiline aardejaht asteroididel olevaile varandustele

© Alexis Rosenfeld

Astronautidega treeninglaagris

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

© Shutterstock

Suur mõtteeksperiment: mis juhtuks, kui sa reisiksid valguse kiirusel universumi lõppu?

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et astronautide veri läheb Marsil keema?

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

© Shutterstock

Robotite armee vallutab Marsi

© Shutterstock

Mõistatuslik 9. planeet mängib Päikesesüsteemis peitust

© Shutterstock / NASA

Päikesesüsteemi väikseim planeet tõmbub jätkuvalt kokku

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

Päikesesüsteemi üheksandat planeeti varjav saladusloor võib peagi kerkida

© Claus Lunau

Päikesesüsteem on koduks sadadele planeetidele

© Shutterstock

India kosmoseaparaat laskus edukalt Kuule

© Shutterstock

Milline on Päikesesüsteemi kõige külmem planeet?

© Lionsgate / Zume / Ritzau Scanpix / shutterstock & Lotte Freddslund

Kas Kuu võib Maale otsa kukkuda?

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

© Shutterstock

Kosmosest jõuab Maale aina enam põnevaid proove

© Shutterstock

Eluks tarvilik molekul saabus kosmosest

© Shutterstock

Kas plastmassist jõulukuusk on keskkonnasõbralikum kui metsast toodud puu?

© Shutterstock

Kohvipaks võib muuta betooni kolmandiku võrra tugevamaks

Veel sel teemal

Robotid

© Shutterstock

Tehisaru võib peagi kontrolli alt väljuda

© Reuters

Jaapanis tuleb müügile autoks moonduv "Transformerite" stiilis robot

© Shutterstock. Illustratsioon pole uudisega seotud.

Hiinlaste uuel robotil on laboris kasvatatud miniaju

© Shutterstock

Tehisaru võib peagi kontrolli alt väljuda

© Shutterstock

Tehisintellekti ohud: kas me peaksime mõistusega roboteid kartma?

© Shutterstock

Inimest ja masinat on aina raskem eristada

Arvutid

© Shutterstock

Inimest ja masinat on aina raskem eristada

© REUTERS

Inglise vutimehed jooksevad Eesti nutitaldadel

© ZUMAPRESS.com

Neuralinki kiibi ajju saanud noormees mängis mõtte jõul videomängu

© Graham Carlow / IBM Research

Neilt fotodelt näed, milline on kvantarvuti

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2025 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud