Meie eluiga võib olla saavutanud oma tipu

Ettekujutus igavesest elust on sama vana kui inimkond. Siiski on teadus alles viimase poolesaja aasta jooksul jälile jõudnud meie vananemise põhjustele ja sellele, mida me selle vastu ette võtta saame. Tulevikus ei ole vananemine paratamatus, millega me leppima peame, vaid ravitav haigus. Imeravimit pole küll veel leitud, kuid teadlased on järk-järgult aina kindlamad selles, kust seda otsida.

Vananemine on haigus, mida saab ravida. Nii väidavad vananemist uurivad teadlased, kelle arvates võib nooruse allikas peituda teatud tüüpi rakkudes, mida tavaliselt leidub üksnes imikutel.

Peaaegu poole miljoni inimese peal tehtud uuringust selgus, et kui teha selles, mida ja kuidas sööd, teatud muudatusi, võib tulemus olla see, et su eeldatav eluiga on kümme aastat pikem. Üks konkreetne muudatus oli eriti tõhus. 

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.