Teadlased uurivad meie aju tundmatuid piirkondi

Selgub, et inimese keha sisaldab tuhandeid teadlastele tundmatuid rakutüüpe. Uute meetoditega on kindlaks tehtud, et meie teadmistes inimkeha kohta haigutavad vägevad lüngad. Neid lünki on nüüd täitmas ülemaailmne teadusprojekt: üle tuhande teadlase kaardistavad meie elundeid ja loovad rakuatlast. Selle töö käigus tehtavad avastused võivad aidata jõuda nii vähi kui ka tsüstilise fibroosi ravini.

Kuidas võiks laps teadmisi omandada kõige paremini? See küsimus on eksperte vaevanud aastaid, kuid nüüd on teadlased sadat miljardit närvirakku uurinud ning kaardistanud õppimise teekonna ajus. Avastus näitab, et võib-olla oleme oma laste õpetamisele lähenenud sootuks vale nurga alt.

Aju on imeliselt paindlik organ, mis erineb inimeseti väga palju. Selle närvirakkude võrgustik on igal inimesel ainulaadne, ent sellegipoolest järgib aju areng kindlat seaduspära. Teadusuuring näitab, kuidas aju ühendused elu jooksul arenevad. Inimelu lõpus sarnaneb aju elu alguses olevaga.

Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.