Suuremas osas maailmas arvestatakse aega Gregoriuse kalendri alusel, mis lähtub Jeesuse sünnist. Põhimõtteliselt võiks kalender alata ka aastaga 0, kuid ometi kannab ajaarvamise esimene aasta numbrit 1.
Inimajaloos on juba kaua üritatud aastaringi kulgu jälgida ja arvestada. Sel on olnud tähendus külvile ja lõikusele ning pühadele ja muudele tähtpäevadele. Esimeste kalendrite tekkimisest peale on olnud pidevalt vajadus neid kohendada, et külmad kuupäevaarvud ei läheks elava tegelikkusega vastuollu.
Tegu polnud siiski esimese kinnitatud ajas rändamise juhtumi ega võlukunstiga. Selline võimalus avanes lennukitäiele reisijatele ja meeskonnaliikmetele tänu lennuki marsruudile ja muidugi ka stardi- ja maandumiskellaajale.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?