Kolm hammast ja mõned luufragmendid on ainsad Denissi inimeseks nimetatava inimliigi säilmed. Kuid DNA analüüsi abil said teadlased anda meie kaugele sugulasele näo.
Aastal 2008 kaevas Vene arheoloog Aleksandr Tsõbankov Lõuna-Siberis Altai mägedes asuvast Denissi koopast (vn Денисова пещера) välja ühe kivistise. See oli väike sõrmelüli, mis osutus ilmatu tähtsaks leiuks. Kui kaks aastat hiljem fragmendile DNA-analüüs tehti, selgus, et see on 30 000–50 000 aastat vana ja pärineb seni tundmata inimliigilt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuringud näitavad, et islandlaste DNAs on Denissi inimese jälgi. See viitab, et liik oli laialt levinud.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.
Alalõualuu, millele oli nimeks antud Penghu 1, leiti juba üle kümne aasta tagasi. Alles nüüd tehti sajaprotsendiliselt kindlaks, et see kuulub nn Denissi inimesele – tänapäeva inimese välja surnud sugulasele, mõnede definitsioonide järgi meie ehk Homo sapiensi alamliigile. Denissi inimeste säilmeid on maailmast leitud väga vähe.