Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Telli Imeline Teadus

Imelist Teadust toetab

Küsi meilt

© Leemage / Corbis / Getty Images

Kes oli ajaloo esimene sarimõrvar?

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et tähed vilguvad?

© NASA

Kui palju rõngaid on Uraanil?

© Shutterstock

Kas oravad mäletavad, kuhu nad pähklid peitsid?

© Shutterstock

Mis on biokile?

© Shutterstock

Mis saab meie gaasiplaneetidest kauges tulevikus, kui Päike paisub punaseks hiiuks?

© Shutterstock

Kas passiivne suitsetamine kahjustab lemmikuid?

© Shutterstock

Kuidas tekivad rahetormid?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

© Shutterstock

Suured leiutised: beebipill andis naistele vabaduse

© Shutterstock

Kui tihti noored seksivad?

© Shutterstock

Suured suguelundid viivad terved liigid hukatusse

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

Seksikad kohtingud hävitasid neandertallased

© Shutterstock

Kuidas saab naine orgasmi kõige paremini?

© Shutterstock

Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?

© Shutterstock

Suured suguelundid viivad terved liigid hukatusse

Kas leidub inimesi, kes üldse ei soovi seksi?

Seksikad kohtingud hävitasid neandertallased

Füüsika

© Shutterstock

Higgsi bosonite paarisrakend valgustab teed massi päritoluni

© Shutterstock

Kas meil oleks võimalik kasutada välguenergiat?

© Shutterstock

Kui kaugele liigub välk vees?

Miks on suurimad pähklid kotis või karbis alati kõige peal?

Kas oma varjust on võimalik kiirem olla?

© Shutterstock

Mõistatusliku loodusnähtuse anatoomia: müstilise keravälgu tekitavad väändunud magnetväljad

© Shutterstock

Kuidas hoida suveüritusel jooki külmana?

© Shutterstock

Kui kaugele liigub välk vees?

Miks on suurimad pähklid kotis või karbis alati kõige peal?

Kas oma varjust on võimalik kiirem olla?

Teadmiste kontroll

© Huum

Sauna ja füüsika mälumäng! Põnevad küsimused Huumi saunakeristelt!

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: võrdle oma teadmisi 7 klassi õpilastega!

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: toit kui elu allikas

© Shutterstock

Mängi seda mälumängu! Igale mängijale on auhind

Testi oma teadmisi

Inimkeha

© Shutterstock

Kas endorfiinid tekivad ka loomade organismis?

© YouTube

5 müüti raseduse kohta

© Shutterstock

Kuidas saab naine orgasmi kõige paremini?

© Shutterstock

Miks on iseennast raske kõdistada?

© Shutterstock

Ühel jalal seismine võib kõnelda paljugi su tervisest

© Shutterstock

Meie eluiga võib olla saavutanud oma tipu

© Shutterstock

Uus impotentsusravim: mürgiämblik võib päästa miljonite seksuaalelu

© Shutterstock

Kui kaua elab aju pärast pea mahalöömist?

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© Shutterstock

Kui palju vihma võib korraga sadada?

© Shutterstock

Kas üleilmne soojenemine mõjutab kevade kestust?

Nii töötab sinu aju

© Shutterstock

Reklaam unenägudesse? Nüüd saavad teadlased mõjutada, mida sa unes näed

© Shutterstock

Idufirma BrainBridge plaanib inimpea siirdamist

© Andreas Solaro / AFP

Miks rallispordis kasutatakse GPSi asemel inimkaardilugejat?

© Shutterstock.

Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?

© Meditsiini isa Hippokratese kirjutisis pole viiteid patsientidele, keda vaevanuks dementsus.

Vanas Roomas ja Kreekas dementsust praktiliselt polnud

© Shutterstock

Nagu loterii: peale vanemate ja keskkonna mõjutab isiksuse kujunemist ka juhus

© Shutterstock

Miks pea ringi käimine kohe pärast enese keerutamise lõpetamist järgi ei jää?

© Shutterstock

Kas me suudame mõtteid lugeda?

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

© Getty Images

Soe merevesi sünnitab täiusliku tormi

© UPI/Alamy

Kui kaugele kostab vulkaanipurske müra?

© Shutterstock

Mis siis kui põhjamaid tabaks supertaifuun?

© Shutterstock

Kas dinosaurused surid kiiret või aeglast surma?

© Shutterstock

Päikesetorm võib Maa pimendada

© Shutterstock

Piibli kümme nuhtlust ja tänapäevased relvad nende vastu

© Shutterstock

Viimane peatus enne maailmalõppu: 200 miljonit inimest peavad kliima eest põgenema

© Shutterstock

Superpurskeid toimub tihemini, kui näitasid varasemad arvutused

© Reuters. Orkaanikütt P-3 pardale ronimas.

Meteoroloogid lendasid otse orkaan Miltoni keskmesse

Evolutsioon

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: võrdle oma teadmisi 7 klassi õpilastega!

© Shutterstock

„Juuraajastu Park“ andis dinosaurustele kasuka ja pingviinikeha

© Germán Orizaola / Pablo Burraco

Ülikiire evolutsioon on päästnud Tšornobõli konnad

© Shutterstock

Dinosaurused võivad olla süüdi selles, et inimesed ei ela 200aastaseks

© Shutterstock

Tõelised ellujääjad: loomade nutikad enesekaitsemehhanismid

© AP

Mosambiigi elevandid on näide ülikiirelt toimunud evolutsioonist

Rohkem evolutsioonist

Loodus

Kas munade kaltsiumisisaldus erineb?

Eesti jaoks töötati välja uus tuleohutuskaart

Kas on tõesti tõsi, et tugev maavärin võib muuta osa Californiast saareks?

Su koduaed kubiseb pisikestest põnevatest koletistest

Leidlikud loomad elavad kõledas jääkõrbes

Õlireostuse suhtes tundlikku Läänemerd saab nüüd paremini kaitsta

Miks mõnel mäel on lame tipp?

Miks on hiid-karuputk inimestele nii ohtlik?

Rohkem loodusest

Ajalugu

© Shutterstock

200 aastat dinosauruste avastamisest: ürgsed kiskjad olid intelligentsed ning neil oli keerukas hingeelu

© Xinhua

Uus suuravastus heidab valgust Hiina varasele ajaloole

© Shutterstock

Külma sõja aegsetelt satelliidifotodelt leiti sadu Rooma-aegseid välikindlusi

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Wikimedia Commons.

4000 aasta vanuste märkidega kivi osutus Euroopa vanimaks kaardiks

© Shutterstock

Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule

© Shutterstock

Juri Gagarini 108 ärevat kosmilist minutit

© Shutterstock

Inimesed on suudelnud 4500 aastat

Rohkem ajaloost

Psühholoogia

© Shutterstock

Sotsiaalmeedia sirvimine mõjutab keha ootamatult niiskel moel

© Shutterstock

Paaride sõnumid muutuvad aina sarnasemaks

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Igaüks võib fantaasiale uut hoogu anda

Ebaterve suhe toiduga

Sinu isiksus on muudetav ning võib elu jooksul areneda

Sinu aju saboteerib iga su katset paremaks inimeseks saada

Me oleme sündinud sõltlased

© Shutterstock

Lähedane isa on tulnud, et jääda: hooliv käitumine on pärilik

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Igaüks võib fantaasiale uut hoogu anda

Ebaterve suhe toiduga

Sinu isiksus on muudetav ning võib elu jooksul areneda

Loomariik

© Shutterstock

Kellel loomadest on tugevaimad hambad?

© Shutterstock

Näljastest konnakullestest saavad halastamatud kannibalid

© Shutterstock

Teadlased ärgitavad teatama hukkunud lindudest

© Shutterstock

Sültjas geenius: meduus on ajuta, kuid üllatavalt intelligentne

© Adnan Azad

Näljane püüton pistis suurema mao pintslisse

© Shutterstock

Leidlikud loomad elavad kõledas jääkõrbes

© Tarmo Mikussaar

Aasta loomaks valiti Eesti suurim imetaja

© Patrick Landmann

Piilu laborisse kus uuritakse vere ja viirustega maiustavaid sääski

Rohkem loomadest

Taimed

© AP. Veerpallid Utah osariigis Salt Lake City eeslinnas South Jordanis.

USA kõrbelinnad sattusid veerpallide suurrünnaku alla

© Marko Saarm / Sakala

Kas taim võib end "üles puua"?

© Shutterstock

Täiuseni viidud fotosüntees võib anda toiduainete tootmisele uut hoogu

© Shutterstock

Kuu pinnasest võrsusid taimed

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© Shutterstock

Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule

© AKG-Images / Ritzau Scanpix

Noor keelegeenius lahendas hieroglüüfide müsteeriumi

© AKG / Ritzau Scanpix

Skalpell lõikas aegunud tõed läbi

© Shutterstock. Alkeemik laboris tegutsemas. Illustratsioon pole Tycho Brahega seotud.

Renessansiaja teadlase laborist leiti ootamatu keemiline element

© Shutterstock

Võidujooks suure leiutise nimel: Bell patentis telefoni enne konkurente

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Shutterstock

Täheparved osutavad vigadele Newtoni seaduses: kas kuulus teadlane eksis?

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Eesti oli taastuvenergia kasutuselt Euroopa viies maa

© Shutterstock

Elekter tuleb merepõhjast: uued elektrijaamad hakkavad kasutama ookeanilainete energiat

© Shutterstock

Vanad söejaamad asuvad keskkonna kaitsele

Termotuumaenergeetikud jõudsid tähtsa verstapostini

Miks sattus Euroopa Vene gaasist sõltuvusse?

© University of Amsterdam / Scixel

Amsterdami füüsikud astusid sammu igikestva aatomlaseri poole

© NASA

NASA plaanib Kuule tuumareaktorit

© Shutterstock

Vanad söejaamad asuvad keskkonna kaitsele

Termotuumaenergeetikud jõudsid tähtsa verstapostini

Miks sattus Euroopa Vene gaasist sõltuvusse?

Kosmosereisid

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

© Team Gemma / NASA

Marsi baas ehitatakse higist, verest ja ... uriinist

© Shutterstock

Kosmiline detektiiv kaitseb Maad

© NASA

Kuidas hoitakse rahvusvahelist kosmosejaama ISS soojana?

© Shutterstock

Kuidas varustatakse ISSi hapniku ja veega?

© Shutterstock

Kas esimesed inimesed Marsil peavad hakkama veganiteks?

© Shutterstock

Kas inimene peab vastu Marsi külmas kliimas?

© Alexis Rosenfeld

Astronautidega treeninglaagris

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

© Solar Dynamics Observatory/NASA via AP

Eilne võimas päikeseloide lubab vägevaid virmalisi

© SPL

Teooria elu tekkest: taevakivid andsid Maale esmaabi

© Shutterstock

Saturni kuu järved ootavad külalist

© Shutterstock

Saturni kuul leidub eluks vajaliku elemendi ühendeid

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et kosmoseprügi on suur probleem?

© Claus Lunau

Kamikaze-rünnak Saturni pihta

© Shutterstock. Orioniidid

Laupäeva öösel on orioniidide meteoorivoolu tipphetk

© NASA

Mehaaniline kulgur vallutab Veenuse

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

© HBOmax

Kas bensiin võib aeguda?

© Shutterstock

Uues akus kasutatakse väävlit ja suhkrut

© Aleksander Nossov / Taltech

Kommipaberitest ja tuulikulabadest saab vesinikku

© Shutterstock

Grafeen summutab lennukimüra

Veel sel teemal

Robotid

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

illustratsiooni autor on tehisintellekt microsoft copilot

TalTechi teadlased saadavad robotid kanalisatsiooni müttama

© Shutterstock

Kontrobot näitab esimesi samme maal

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

© 1840489pavan nd / Wikimedia Commons

Teadlased kaardistavad merede põhju

© Tesla

Fotolugu: robotid vehivad meie eest tööd teha

Arvutid

© Shutterstock

Tuleviku veidravõitu maksevahend: palun, see maksab viis kvantraha...

© Shutterstock

Kas kirillitsa kaitseb küberrünnaku eest?

© Shutterstock

Tehisaru suudab nüüd inimese elu kestust prognoosida

© Shutterstock

Psühhopaadist tehismõistus näeb kõikjal verd ja hävingut

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2025 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud