Kommipaberitest ja tuulikulabadest saab vesinikku

Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori juhataja Olga Pihl kirjutab ülikooli teadusuudises, et TalTechi Virumaa kolledži teadlased said patendiametilt kasuliku mudeli tunnistuse uudse pürolüüsimeetodi jaoks, mis võimaldab vesinikku toota nii vanadest pakenditest kui ka tuulikulabadest.

Mehaaniliseks ringlussevõtuks mitte­sobivate pakendite ümbertöötlemine on täna­päeval üks teravamaid keskkonnaprobleeme. Erialakeeles nimetatakse neid komposiitmaterjalideks, mille igapäevasteks näideteks on kommipaberid, kohupiimatoodete pakendid või mahlapakid. Selliste pakendite materjal koosneb tavaliselt mitmest kihist, sealhulgas omavahel kokku liimitud või sulatatud plastist, fooliumist ja paberist. Need tagavad pakendi tugevuse, säilivusaja pikendamise, kaitse väliste tegurite eest ja hermeetilisuse, kuid raskendavad pakendimaterjali ringlussevõttu. Ka tuulegeneraatorite labad on komposiitmaterjal ning nende utiliseerimine on tõsine probleem. Labad on valmistatud polümeer­vaikudest, mis on tugevdatud klaas- või süsinik­kiududega. Need materjalid tagavad tugevuse ja vastupidavuse, aga taas on töötlemine väga keeruline, sest igal kihil on erinevad füüsikalis-keemilised omadused ja seetõttu nõuab nende eraldamine keerulisi ja kulukaid tehnoloogiaid.