Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
„Juuraajastu Park“ andis dinosaurustele kasuka ja pingviinikeha
Neli korda rohkem paleontolooge, üle 500 senitundmatu dinosauruseliigi ja murrangulised uued tehnikaseadmed. Film „Juuraajastu park“ innustas tervet põlvkonda minevikku kaevuma, et muuta igavesti meie ettekujutust dinosaurustest.
Elukas oli ninast sabaotsani kümme meetrit pikk ning pidas jahti Lõuna-Inglismaa rannikualadel. Ilmselt on see suurim maismaakiskja, kes on eales Euroopas elanud.
Kui Inglise teoloog William Buckland 1824. aastal teatas, et on leidnud tundmatu suure looma kivistise, ei teadnud ta, millisele protsessi ta käima lükkas. Bucklandi 200 aasta tagune avastus oli stardipauk dinosauruste uurimisele, mis on ajaga aina enam hoogu kogunud. Alles nüüd hakatakse mõistma nende loomade elu pisimaid nüansse.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?