Ühe pika jõutrenni võib asendada trenniampsudega, millel on sama koondmõju
Jõutreening ei pea tingimata tähendama üht pikka ja väsitavat treeningukorda. Vähemalt nähtub niiviisi Hiinas tehtud väikesest uuringust. Selles leiti, et päeva peale jagatud lühikesed treeninguampsud võivad parandada lihasjõudu ja -vastupidavust peaaegu sama hästi kui sama harjutuste hulga tegemine ühe järjestikuse treeninguna.
Tongji ülikooli teadlaste uuringus osales 45 meestudengit vanuses 18–25 aastat. Kõik osalejad olid teinud varem jõutreeningut vähemalt kuus kuud. Nad jagati juhuslikult kolme rühma. Üks rühm tegi päeva jooksul kolm lühikest treeningut, teise rühma liikmed ühe tavapärase treeningu ning kolmas rühm jäi kontrollrühmaks, nemad jätkasid oma igapäevast elu ilma juhendatud treeninguta.
Kaheksa nädalat kestnud programmi ajal treenisid esimene ja teine rühm kolm korda nädalas. Harjutuseks olid Smithi masinal tehtavad kükid ning mõlemad rühmad tegid treeningupäeval kokku 60 kordust.
Erinevus seisnes treeningu korralduses. Tavapärase treeningu rühm tegi kõik 60 kükki ühe treeningu jooksul, jagades need kolmeks 20 kordusega seeriaks. Seeriate vahel puhati kolm minutit. “Trenniampsude” rühm tegi samuti kolm 20 kordusega seeriat, kuid jagas need hommiku, pärastlõuna ja õhtu peale. Iga selline treening kestis ligikaudu ühe minuti ning treeningukordade vahele jäi vähemalt tund.
Kasutatud raskuseid suurendati järk-järgult. Katse alguses tehti kükke raskusega, mis vastas 40 protsendile inimese ühe korduse suurimast võimalikust raskusest, programmi lõpuks suurenes koormus 55 protsendini.
Kahe kuu pärast olid mõlema treeningurühma tulemused kontrollrühmaga võrreldes selgelt paranenud. Suurenesid nii maksimaalne kükkides kasutatav jõud, staatiline jalalihaste jõud kui ka korduste arv, mida osalejad suutsid teha 40 protsendiga oma maksimumraskusest.
Tavapärase treeningu rühma tulemused olid arvuliselt mõnevõrra paremad. Nende maksimaalne kükijõud kasvas keskmiselt 28,9 kilogrammi, treeninguampsude rühmal 20,6 kilogrammi. Ka teistes mõõdetud näitajates oli tavatreening pisut ees. Rühmade erinevused polnud aga statistiliselt olulised, mistõttu ei saanud teadlased järeldada, et üks treeninguviis oleks teisest kindlalt tõhusam.
Selge erinevus ilmnes hoopis treenimise meeldivuses. Päeva jooksul lühikesi treeninguampse teinud osalejad hindasid harjutamist nauditavamaks. Teadlaste arvates võivad lühikesed seansid vähendada tunnet, et treening on raske ja aeganõudev kohustus, ning sedasi on trenni ka lihtsam päevakavasse mahutada.
Tulemusi ei saa siiski automaatselt laiendada kõigile inimestele ega igasugusele jõutreeningule. Katses osales vähe inimesi, kõik olid noored treenitud mehed ning uuriti ainult kükkimist ja alakeha jõudu. Samuti ei tõesta statistiliselt olulise erinevuse puudumine rangelt, et kaks treeninguviisi on täiesti võrdsed.
Kuid mida uuring siiski näitab, on see, et ajapuuduse korral ei pruugi jõutreeningust loobuda. Vähemalt mõne harjutuse võib jagada päeva jooksul tehtavateks minutisteks treeninguampsudeks, kui korduste koguarv ja koormus jäävad piisavaks.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele