
- Inimese vererakkudel on bikonkaavne kuju, samas kui lindudel on need munakujulised.
- Foto: Thinkstock
Vere koostis on inimestel ja teistel imetajatel põhimõtteliselt ühesugune. Inimese vere omapära on muu hulgas see, et vere punalibledel pole rakutuuma, kuid selle asemel mahub neisse eriti palju hemoglobiinimolekule. Lisaks on vereliblede kuju bikonkaavne, see tähendab ketast, mille mõlemal küljel on nõgusus. Selline kuju annab rakule suurema pindala ja seeläbi parema võime hapnikku edastada. Näiteks enamikul lindudel ja teistel selgroogsetel on punased verelibled aga munakujulised ja neil on rakutuum.

2 fotot
- Inimese veri1. Bikonkaavsed vererakud2. Rakutuuma pole3. Tuumata vereliistakud
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas on olemas mingi piir, millest kõrgemale linnud ei saa tõusta? Kuidas jäävad nad kõrgel hapnikuvaeses õhus ellu?
Miljonid inimesed üle kogu maailma põevad mõnd autoimmuunhaigust ja nende hulk suureneb pidevalt. Abiks võib olla D-vitamiin.
2025. aasta Nobeli füsioloogia või meditsiini auhinna laureaadid on Mary E. Brunkow, Fred Ramsdell ja Shimon Sakaguchi avastuste eest, mis puudutavad perifeerset immuuntolerantsust.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?