Andureid kanti keskmiselt kuus päeva järjest ning kogutud andmeid analüüsiti iga viie sekundi järel. Nii saadi väga detailne ülevaade iga inimese päevastest liikumismustritest. Süsteem suutis hinnata isegi kõnnikiirust, mõõtes keha energiakulu eri kiirustel.
Uuringus osalenud peaaegu 12 000 inimese keskmine vanus oli 55 aastat; 59% neist olid naised. Ükski osaleja ei kannatanud uuringu algul kroonilise alaseljavalu all. Nelja aasta jooksul tekkis krooniline alaseljavalu 1659 inimesel (u 15%). Kroonilisena defineeriti valu, mis kestis vähemalt kolm kuud viimase aasta jooksul.
Tulemused näitasid selgeid mustreid. Uurijad jaotasid inimesed nelja rühma vastavalt sellele, kui kaua nad päevas kõndisid. Leiti, et 78–100 minutit kõndimist päevas tõi 13% väiksema kroonilise seljavaluriski, 101–124 minutit kõndi päevas 23% väiksema riski ja 125 või enam minutit päevas 24% väiksema riski.
Kõnnikiirus pakkus küll seljavalu vältimisel mõningast lisakasu, kuid see lisamõju kadus, kui arvestati samaaegselt ka kõndimise kestust. See tähendab, et just ajaliselt pikem kõndimine on alaselja tervise seisukohast kõige olulisem. Kasu tipnes umbes 100 minuti juures päevas – sellest rohkem kõndides lisakasu kasvas vaid vähesel määral.
100 minutit päevas võib tunduda palju, kuid see on võimalik jagada väiksemateks osadeks, näiteks kõndides 20 minutit tööle või poodi, jalutades 30 minutit lõunapausil ja kõndides 50 minutit õhtul kodu ümbruses.
Teadlased võtsid arvesse ka vanust, sugu, haridustaset, sissetulekut, töökohta, suitsetamisharjumusi ja depressiooni. Kasu püsis kõigis gruppides, kuid oli eriti tugev üle 65aastaste inimeste puhul.
Varasemad uuringud on näidanud, et treening vähendab seljavalu tagasi tulemise riski, kuid ükski neist ei keskendunud eraldi kõndimisele ega kasutanud nii täpseid mõõtmisviise.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!