Tulevikus võib biopsiat ehk koeproovi asendada lihtsam vereproov

Probleem peitub selles, et veresoonkonnas on äärmiselt kitsad olud ja veri sisaldab miljoneid eri osakesi ja molekule. Pakikeste ehk rakuväliste vesiikulite leidmine on sama, nagu püüda leida postkastist mõnd tähtsat kirja, samal ajal kui postkast on pilgeni täis ajalehti, reklaame ja tuhandeid lugemata kirju.

„Minu uurimistöö arendas meetodeid, mis muudavad selle otsingu lihtsamaks,“ selgitab Tallinna Ülikoolis äsja doktorikraadi kaitsnud biomeedik Danilo Mladenović. „Ühe lähenemisviisi puhul kasutasin vereplasma happesuse kontrollitud muutmist, et eraldada rakuväliseid vesiikuleid soovimatutest osakestest. Selle tulemusel suurenes optimaalsetes tingimustes rakuväliste vesiikulite arv proovis kuni 3,3 korda, samal ajal kui soovimatu lipoproteiinide saastatus vähenes üle 60%.“ See tähendab, et otsitav info tuli paremini esile.

Info ehk pakikeste leidmine on vaid osa väljakutsest. Teadlased peavad oskama ka pakikeses olevat kirja lugeda. „Selle lahendamiseks uurisin, kuidas tuvastada ja paremini mõõta rakuväliseid vesiikulite molekulaarseid markereid ehk kuidas mõista pakikestes olevat infot. Seda ei ole varem lõpuni lahendatud. Nüüd leidsin meetodi, mis tõstab olulise info esile, nii et oskame seda paremini lugeda,“ räägib biomeedik edasiminekust.

Danilo Mladenović usub, et tema teadustöö võib olla oluline osa meditsiini tulevikust. Kui praegu peavad arstid sageli võtma koetüki, et mõista, mis toimub kasvaja või mõne muu kahjustatud elundi sees, siis tulevikus võib see olla möödanik. „Senisele praktikale on vaja alternatiivi, sest biopsia võib anda väärtuslikku teavet mõne elundi, kuid mitte terve organismi kohta,“ rõhutab teadlane. Vereproov seevastu võib potentsiaalselt anda infot korraga paljude kehapiirkondade kohta ning kuna vere võtmine on ka suhteliselt lihtne, saab seda teha sagedamini kui koeproovi võtta.

See ongi suur ootus vedelbiopsia arendamises – muuta veri „aknaks kehasse”. Tulevikus võiks see aidata arstidel haigusi varem avastada, näha, kas ravi toimib, märgata muutusi haiguse kulus või avastada vähi taasteket, ilma et peaks korduvalt koeproove võtma. Enne meetodi kasutusse jõudmist on aga vaja põhjalikke kliinilisi uuringuid.

„Minu doktoritöö tulemused on üks samm lähemale tulevikule, kus väike vereproov võiks paljastada palju rohkem selle kohta, mis kehas toimub,“ ütleb Danilo Mladenović.