Griffithi ülikooli teadlaste uuring viitab, et inimesed tarvitasid uimasteid juba jääajal: Sulawesi kütt-korilased imesid beetlipähklit kuni 25 000 aastat tagasi. Ajakirjas Science Advances avaldatud töö tugineb hammaste kulumismustritele ja biokeemilistele analüüsidele, milles leiti arekoliini jälgi. Uuringu juhi Adam Brummi sõnul võib see olla maailma varaseim tõend uimastitarvitamise kohta, varasem seni vanimast näiteks peetud õllest.
Austraalia Griffithi ülikooli arheoloogide töörühm on leidnud tõendeid selle kohta, et inimesed tarvitasid psühhoaktiivseid aineid tuhandeid aastaid varem, kui seni on arvatud. Nii selgub Indoneesiast leitud kütt-korilaste luude uuringute põhjal.
Griffithi ülikooli inimievolutsiooni uurimiskeskuse ARCHE professori Adam Brummi juhitud töörühm, kuhu kuulusid ka sama keskuse kaasprofessorid Carney Matheson ja Michelle Langley, ühendas biokeemilised ja arheoloogilised tõendid, et uurida maailma ühe kõige populaarsema sõltuvust tekitava stimulandi – beetlipähkli – eelajaloolist tarvituslugu. Seda iidset uimastit kasutatakse tänapäeval laialdaselt Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Beetlipähkleid närib tänapäeval hinnanguliselt 200–450 miljonit inimest. Sedasi on see tubaka, kohvi ja alkoholi järel levikult neljas psühhoaktiivne aine.
Koostöös Makassari Hasanuddini ülikooli ja Indoneesia riikliku teadus- ja innovatsiooniagentuuri BRIN arheoloogidega tehtud uuring näitab, et mõned Indoneesia kogukonnad kasutasid beetlipähklit uimastina juba kuni 25 000 aastat tagasi.
Seni peeti vanimaks uimastiks õlut
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siiani on arvatud, et maailma esimesed psühhoaktiivsete ainete tarvitamise traditsioonid tekkisid alles pärast põllumajanduse algust neoliitikumis. Üheks varasemaks näiteks peetakse kääritatud alkohoolsete jookide, sealhulgas odrast pruulitud õlle valmistamist umbes 13 000 aastat tagasi tänapäeva Iisraeli aladel. Austraallaste uuring näitab aga, et inimesed uimastasid end sihilikult tuhandeid aastaid varem, ammu enne seda, kui keegi üldse kusagil põldu pidada otsustas.
Beetlipähkli tarvitamine tekitab kerge eufooria ja suurendab erksust. Tänapäeval valmistatakse beetlipähklist uimastavat mälumissegu. Selleks segatakse beetlipalmi ehk areekapalmi (Areca catechu) töödeldud seeme ehk nn beetlipähkel kustutatud lubja ja teiste koostisosadega. Kustutatud lupja saadakse tavaliselt põletatud merekarpide peeneks pulbriks jahvatamise teel. Kustutatud lubi on hädavajalik koostisosa, sest see põhjustab keemilise reaktsiooni, mille tulemusel jõuavad pähkli psühhoaktiivsed ühendid kiiremini vereringesse.

- Viilutatud beetlipähkel koos kustutamata lubjaga eraldi kotikeses.
- Foto: jempurungjebert
Selle uimasti tarvitamise varane ajalugu oli seni jäänud ebaselgeks, peamiselt seetõttu, et areekapalmi seemned säilivad arheoloogilistes leiukohtades harva.
Hammastesse olid kulunud iseäralikud vaod
Ajakirjas Science Advances avaldatud uues uuringus kirjeldab Griffithi töörühm Indoneesias Sulawesi saarel elanud kahe varase kütt-korilase üliharuldasi luustikujäänuseid. Üks inimene elas 25 000–16 000 aastat (viimase jääaja lõpuperioodil, ehkki Sulawesi saar polnud jääkilbi all) ja teine 7600–6300 aastat tagasi. Mõlema kütt-korilase hammastel leidus väga ebatavaline kulumismuster – sügavad ümarad vaod. Teadlased tegid kindlaks, et nende näol on tegemist seni tundmatu bioarheoloogilise markeriga, mille põhjustas varem tundmatu uimastitarvitamise viis: tervete beetlipähklite imemine, mida inimesed olid teinud kaua ja püsivalt, harjumuslikult, umbes nagu mõni tänapäevane inimene teeb aastaid igapäevaselt suitsu.
„Meie töörühm tegi katseid, mille käigus leotasime beetlipähkleid kunstsüljes ning uurisime tekkinud leotusvedeliku mõju konna munarakkudes avalduvatele kloonitud inimese retseptoritele. Nende hulka kuulusid ka spetsiaalsed valgud, mis toimivad molekulaarsete lülititena ja reguleerivad närvitegevust,“ ütles Brumm. „Katsed näitasid, et juba terve beetlipähkli imemisel vabaneb piisavalt arekoliini, et sellel oleks füsioloogiline toime ja see muudaks aju talitlust.“
Lisaks tuvastati kaasprofessor Carney Mathesoni tehtud biokeemiliste analüüside käigus arekoliini ka kütt-korilaste hambakudedes. See on kaalukas tõend beetlipähkli tarvitamise kasuks.
Kokkuvõttes ütlevad need leiud, et Sulawesi saare varastel kütt-korilastel oli komme beetlipähkleid nende uimastava toime tõttu imeda juba väga kaua aega tagasi ja kui juba harjumus tekkis, kestis see kaua, põhjustades nende hammastes silmatorkavaid muutusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi beetlipähklite imemisel tekkiv psühhoaktiivne toime võis olla nõrgem kui tänapäevase mälumissegu närimisel, oli harjumus teadlaste arvates piisavalt intensiivne, et põhjustada raskeid igeme- ja hambakudede haigusi. Muistsete kütt-korilaste hambad, mis leiti, olid üldiselt halvas seisukorras. Kuna arekoliin on looduslik valuvaigisti, oletab töörühm, et beetlipähklite imemise üheks algseks põhjuseks võis olla hambavalu leevendamine.
„Aja jooksul kulutas nende kõvade ja abrasiivsete seemnete imemine kütt-korilaste hambaid aga sedavõrd, et mõnel juhul paljastus täielikult hamba sisemine säsiõõs. See pidi olema äärmiselt valus, raskendama söömist ja suurendama märgatavalt krooniliste hambapõletike esinemist,“ ütles Brumm. „Seega võis see harjumus esialgu olla hambavalu leevendamise vahend, kuid aastatepikkune pähklite imemine põhjustas lõpuks algsetest märksa tõsisemaid suuterviseprobleeme ning tekitas harjumuspärase tarvitamise nõiaringi.“
Avastus muudab märkimisväärselt meie arusaama uimastite tarvitamise ajaloost, sest nüüd saab beetlipähkli kasutamise tava viia tagasi hilispleistotseeni.
„Kuna beetlipähklite imemine tekkis Sulawesil juba kuni 25 000 aastat tagasi ehk ammu enne põllumajanduse algust, võib see olla maailma varaseim tõend uimastitarvitamise kohta,“ ütles Brumm.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!