Teadlased selgitasid välja, kus ja millal tekkisid nahkhiired
Käsitiivalised on põlised eurooplased.
Šotimaal asuva St Andrewsi ehk Püha Andrew ülikooli teadlaste juhtimisel valminud uues suuruuringus võeti senisest ulatuslikumalt kokku käsitiivaliste genoomi- ja fossiiliandmed. Käsitiivalised jagunevad kaheks sugukonnaks, millest üks on suurkäsitiivalised (Pteropodidae) ja teine väikekäsitiivalised (Microchiroptera).
Väikekäsitiivaliste sekka kuuluvad ka kõik Eestis elavad nahkhiired. Inglise keeles kasutatakse kõigi, nii suurkäsitiivaliste kui väikekäsitiivaliste kohta terminit bat, mis eesti keeles tähendab lihtsalt nahkhiirt. Suurkäsitiivalised on siiski hiirest märksa kopsakamad loomad, kes elavad oma lendavat elu valdavalt troopikas, näiteks kuuluvad nende sekka lendrebased.
Uue töö tulemused näitavad, et käsitiivalised tekkisid kõige tõenäolisemalt Euroopas. Nad kujunesid meie ilmajaos välja umbes 65 miljonit aastat tagasi ning levisid seejärel üle maailma.
Ajakirjas Nature avaldatud uuringu taga seisab töörühm, milles on 137 teadlast 64 riigist. Uued tulemused lükkavad ümber varasemad oletused, mille järgi võisid käsitiivalised, sh nahkhiired, pärineda Aasiast, Aafrikast või Põhja-Ameerikast.
Praegu paistab, et nende kõige varasemad eellased kujunesid ikkagi Euroopas ja levisid siis Aafrikasse, misjärel kujunes Euroopa ja Aafrika piirkonnast omamoodi levikukeskus, kust liigid levisid edasi Aasiasse, Ameerikasse ning Austraaliasse.
Teadlased koostasid töö käigus seni suurima kvaliteetsete käsitiivaliste genoomide kogu. See hõlmab 103 liiki ja kõiki 21 praegu tunnustatud nahkhiirlaste sugukonda. Uusimate DNA sekveneerimis- ja arvutusmeetoditega koostatud genoomid võimaldasid võrrelda liikide pärilikkusainet ning tuvastada selles sisalduvaid geene. Genoomiandmed ühendati kogu maailmast leitud 44 fossiilse käsitiivalise andmetega, et taastada maailma ainsate lendavate imetajate evolutsiooniline ajalugu.
Andmekogu koostamiseks läks vaja aastakümnete jooksul kõikjalt maailmast kogutud proove. Nende seas oli ka kõige haruldasemate ja ebatavalisemate, äärmiselt kõrvalistes piirkondades elavate loomarühmade esindajaid.
Käsitiivalised on ühed maailma ainulaadsemad loomad. Nad on ainsad imetajad, kes suudavad lennata aktiivselt, tiibade jõul. Enamik liike orienteerub ja peab täielikus pimeduses jahti üksnes helide ehk kajalokatsiooni abil. See tähendab, et looma poolt keskkonda välja saadetud heli peegeldub objektidelt kajana tagasi ja loom on võimeline kaja tagasipeegeldumise kestuse järgi kindlaks tegema, kui kaugel takistus või saak, millelt heli tagasi peegeldus, parasjagu on.
Maailmas elab üle 1500 käsitiivaliseliigi, kes moodustavad viiendiku kõigist tänapäeva imetajaliikidest. Taimi tolmeldades, seemneid levitades ja tohutul hulgal kahjurputukaid süües aitavad nad ökosüsteeme tervena hoida.
Siiski on nende loomade ja nende haruldaste omaduste väljakujunemise lugu täis suuri küsimusi, mida nüüd siis ulatusliku uuringuga lahendati. Teadlased analüüsisid genoome ja fossiile uudsete meetoditega ning koostasid käsitiivaliste sugupuust parandatud versiooni. Nii õnnestus lahendada mitu kaua kestnud vaidlust nende loomade peamiste rühmade omavahelise suguluse üle.
Paljud liigid on haigustele erakordselt vastupidavad ning elavad oma kehasuurust arvestades ebaharilikult kaua. Uuringu tarbeks koostatud genoomiandmestik annab teadlastele tugeva evolutsioonilise raamistiku, mille abil uurida nende omaduste taga peituvaid geene. Tulevikus võib see töö anda uusi teadmisi ka inimese vananemise, immuunsuse ja haiguskindluse uurimiseks.
Uuringus selgus veel, et kajalokatsioon tekkis enne nahkhiirte jagunemist eri rühmadeks. Seega olid nahkhiirte kaks määravat omadust – kajalokatsioon ja võime aktiivselt lennata – tõenäoliselt olemas juba loomarühma arenguloo alguses. See võib aidata selgitada nahkhiirte erakordset evolutsioonilist edu järgnenud 65 miljoni aasta jooksul.
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele