Uus sensortehnoloogia aitab mõõta lihaste hapnikusisalduse muutusi
Teadmine, kuidas toimub lihaste varustamine hapnikuga, võib aidata tõhustada sportlaste sooritust ning olla abiks ka taastusravil. Senise mõõtmistehnoloogia kasutamine on olnud ebamugav.
Tallinna ülikool teatas oma kodulehel, et uudne sensortehnoloogia võimaldab lihaste hapnikusisaldust mõõta naha pinnalt. Selle rakendamisvõimalusi sporditeadustes nii tipp- kui ka harrastussportlaste puhul uuris oma doktoritöös Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Karmen Reinpõld.
Uuring tuvastas, et sa võid treenida vähem ja kergemini ning siiski saavutada niisama häid tulemusi kui pika ja raske trenniga. Seda siis, kui teed kindlat tüüpi harjutusi.
Üldine reegel on, et regulaarne füüsiline aktiivsus on tervisele kasulik. Baseli ülikooli teadlaste meeskond on nüüd asja uurinud selle nurga alt, et missuguse aktiivsusega trenn tervisele kõige paremini mõjub, ja nad on leidnud, et ka treeningu intensiivsusel on suremusriski juures oma roll mängida.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?