Suurim inimtekkeline plahvatus oli vesinikupommi Tsaar-pommi (Tsar Bomba) katseplahvatus 1961. aastal Nõukogude Liidus Novaja Zemlja saarestiku kohal. Pommi plahvatusvõimsus oli umbes 50 megatonni TNT, mis on võrdne Hiroshimale heidetud 3800 pommiga. Plahvatus tekitas seenekujulise pilve, mis ulatus üle 60 kilomeetri kõrgusele atmosfääri. Lööklainet tajuti isegi Alaskal.
Pooleteisekilomeetrise läbimõõduga asteroidi langemisega Gröönimaale kaasnes plahvatus, mille võimsus võrdus 700 tuumapommi plahvatusega. Hiidkraatri avastamisest ilmneb, et jääaja lõpus toimunud tabamus võis saata inimkonna rohkem kui tuhandeks aastaks tagasi jääkambrisse.
Kui vulkaan Hunga Tonga – Hunga Ha’apai 2022. aasta jaanuaris purskama hakkas, oli selle tekitatud mürinat kuulda väidetavasti Alaska poolsaarelgi. Kas see on tõesti võimalik?
2030. aastail tagavad tooriumil töötavad sulasoolareaktorid peaaegu lollikindla energiatootmise. Lisaks äärmisele tõhususele tekib uutes tuumajaamades ka minimaalses koguses radioaktiivseid jäätmeid.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?