Ma olen lugenud, et kui astronaudid viibiksid Marsil ilma skafandrita, hakkaks nende veri keema. Kas see vastab tõele? Kui jah, siis millega seda seletada?

- 18 km kõrgusel Maa pinnast asub Armstrongi piir. Ülalpool seda on õhurõhk nii madal, et kehavedelikud, näiteks sülg, hakkavad keema juba kehatemperatuuril (37 °C).
- Foto: Nasa/Shutterstock
Kui astronaut satuks Marsi pinnale ilma skafandrita, ei hakkaks ta veri keema otsekohe. Küll aga keeksid peaaegu kohe tema sülg ja näiteks nina limaskestades olev vedelik. Varsti juhtuks see ka kopsudes sisalduva veega. Põhjus peitub Marsi äärmiselt madalas atmosfäärirõhus, mis on kõigest 6,1 hektopaskalit (hPa). Võrdluseks, et Maa pinnal on see rõhk umbes 1013 hPa, mis tähendab, et Marsil on atmosfäärirõhk alla ühe protsendi Maa omast. Vee keemispunkt aga sõltub just nimelt õhurõhust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui astronaut ei taha oma mao sisu kiivris näha, peaks ta röhitsemist vältima.
Astronaudi keha kaitseb avakosmose 200kraadise temperatuurivahe ja intensiivse kiirguse eest 14 materjalikihist valmistatud skafander. Need ülesanded, mille sooritamiseks tuleb jaamast väljuda, on astronautide töös nõudlikemad ja riskantseimad. Isegi mikroskoopiline auguke kindas tähendab, et kohe tuleb jaama tagasi pöörduda.
Kosmoseskafandrid on teatavasti rõhu all. Kas see tähendab seda, et keha plahvatab, kui kaitseülikond kosmoses katki läheb?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?