Ränkraske treening üksi ei anna mingit garantiid kuldse medali võitmiseks. Tšempionikandidaadi keha peab olema varustatud ka õigete, just tema spordiala jaoks sobivate geenidega. Lisaks tuleb tunda füüsikaseadusi, et need endale allutada.

- Meistrite võitlus: suurvõistluste põhjal näeme, milleks me liigina üldse võimelised oleme.
- Foto: Tim Clayton / Getty Images
Kui miljardid vaatajad teleri ette olümpiamänge jälgima kogunevad, siis on nad tunnistajaiks mitte üksnes sportlaste suurele pühendumusele ja tuhandete treeningutundide magusatele viljadele. Nad näevad oma silmaga ka ehtsate superkehadega inimesi. Need tuhanded sportlased, kes olümpial üles astuvad, on suurvõistlusele pääsemiseks pidanud tõestama oma paremust miljoneist harrastajaist. Viimastest on paljud sama motiveeritud kui olümpiaatleedid, nad on sama tugevasti trenni teinud ning isegi nende varustus on tihti sama hea. Selle, kes saavutab sajandiksekundilise edumaaga õiguse massist kõrgemale tõusta, määravad ära õiged geenid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jooksmist peetakse tervislikuks, ent olen lugenud, et väga pikkade distantside jooksmine võib liiga teha siseelunditele. Kas see on tõsi?
Asjade interneti lahenduste arendaja Krakul sai valmis tootmiseelse prototüübi nutikast elektroonilisest sisetallast, mis aitab tippsportlastel vigastusi ennetada.
1903. aastal täitsid kaks jalgrattatöökoja omanikku, vennad Wrightid, oma lennuki esimese lennuga inimkonna ühe suurima unistuse. Nende lennuk Flyer oli epohhi loov, kuid mitte esimene. Juba 13 aastat varem oli üks Prantsuse leiutaja õhku tõusnud oma aurulennukiga Éole. Kahjuks oli too lennuk juhitamatu.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?