Lihtne ja lühike treening võib aidata tõhusalt vererõhku langetada

„Harvem tehtav isomeetriline treening võib aidata säilitada lühiajalist vererõhu langust, pakkudes praktilist võimalust inimestele, kellel napib aega või kellel on raske treeningukavast kinni pidada,“ kirjutavad teadlased oma artiklis.

Varasemadki uuringud on näidanud, et isomeetriline treening võib vererõhku alandada, kuid seni polnud põhjalikult uuritud, kui palju seda selleks tegema peab ehk kui pikad ja kui sagedased treeningud annavad suurima kasu.

Teadlased kaasasid oma uuringusse 100 täiskasvanut, kelle keskmine vanus oli 37 aastat. Osalejad olid valitud inimeste seast, kes ei täitnud minimaalseid liikumissoovitusi. Nende süstoolne vererõhk jäi normaalne jäi kõrge normaalse vahele ehk oli vahemikus 120–140 mmHg.

Nelja nädala jooksul paluti 80 vabatahtlikul teha kolm korda nädalas vastu seina kükkimise harjutusi, kusjuures iga treening koosnes neljast seeriast. Ülejäänud 20 inimest moodustasid kontrollrühma. Järgmise nelja nädala jooksul paluti treenijatel jätkata kas kolme treeninguga nädalas või vähendada nende arvu kahele, ühele või trenn üldse ära lõpetada.

Esimese nelja nädala järel oli treeningrühma süstoolne vererõhk langenud kontrollrühmaga võrreldes keskmiselt 9,45 mmHg võrra. Nende puhul, kes jätkasid kaheksa nädala vältel kolme treeninguga nädalas, ulatus keskmine langus 13,73 mmHg-ni. Neil, kes vähendasid treeningute arvu kahele või ühele korrale nädalas, oli vererõhk kaheksa nädala järel langenud keskmiselt umbes 6,5–7 mmHg võrra. Nendel, kes pärast esimest nelja nädalat harjutustest täielikult loobusid, oli vererõhk järgmise nelja nädala jooksul tõusnud tagasi varasemale tasemele. Nii et harjutuste kasu oli ilmselge.

„Vererõhu optimaalseks langetamiseks ja laiemate füsioloogiliste kohastumuste säilitamiseks võib soovitada treenimist kolm korda nädalas,“ kirjutavad teadlased.

Tulemused annavad tugevat kinnitust isomeetrilise treeningu kasulikkusele vererõhu seisukohalt. Nelja nädala järel olid isomeetrilise trenni tegijatel märkimisväärselt paranenud nii süstoolne ja diastoolne vererõhk kui ka keskmine arteriaalne rõhk. Samas ei avaldanud treeningute sagedus tulemustele statistiliselt olulist mõju.

Teadlaste arvates võivad sellised harjutused aidata veresoontel lõõgastuda ja laieneda ning juhtida närvisüsteemi rahulikumasse seisundisse. Mehhanismide täpsemaks kindlakstegemiseks on siiski vaja üksikasjalikumaid ja pikemaajalisi uuringuid.

Töörühm oletab veel ka seda, et isomeetrilise treeningu jätkamine kauem kui paar kuud võib viia püsivamate struktuursete muutusteni, mistõttu ei pruugi kasulik mõju pärast treeningute lõpetamist nii kiiresti kaduda, nagu selles uuringus juhtus.