Kas kõik maismaaimetajad ujuvad?
Koerad, karud ja hobused oskavad ujuda. Kas see on kõikide maismaaimetajate ühine oskus?
Selleks, et üks maismaaimetaja saaks ujuda, peab ta tegema koordineeritud liigutusi, mis peavad olema suunatud nii allapoole, et loom ei vajuks vee alla, kui ka tahapoole, et loom liiguks edasi. Laias laastus kõikidel neljajalgsetel imetajatel – alates elevantidest, kaamelitest ja ninasarvikutest kuni väikeste närilisteni – on võime teha funktsionaalseid ujumisliigutusi jalgadega, mis toimivad nagu aerud.
Seotud lood
Imetajad toovad valdavalt ilmale elusaid järglasi, välja arvatud mõned väga üksikud munevad liigid nagu näiteks Austraalias elav nokkloom. Küsimus, kas imetajate (ja seega otsapidi ka meie ehk inimeste) kõige varasemad eellased poegisid või munesid, on evolutsioonibioloogidele aastakümneid korralik lahendamatu pähkel olnud. Nüüd on nad lõpuks saanud küsimusele kindla vastuse.
Rida väikesi jalajälgi on osutunud hiiglaslikuks avastuseks, mis pöörab nüüd pea peale roomajate päritolu loo.
Inimesed pole ainsad, kes võivad juhtida vägesid ja võita lahinguid taktika ja meeskonnatööga. Ka röövloomad oskavad koostööd teha. Mõni kasutab ühise kalavõrguna väljahingatavat õhku, teised on saagi püüdmisel ülesanded oskuslikult ära jaganud.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele