Päikesesüsteemis kihutab tähtedevahelisest ruumist saabunud objekt

Uus tähtedevaheline külaline, millele Rahvusvahelise Astronoomiauniooni väikeplaneetide keskus andis nimeks 3I/Atlas, on tõenäoliselt suurim seni avastatuist. Objekt on liigitatud komeediks.

“Tõsiasi, et näeme objekti vaadeldes teatavat hägusust, viitab sellele, et see koosneb pigem jääst kui kivimeist,” ütles astronoom Jonathan McDowell Harvardi-Smithsoniani astrofüüsika keskusest uudisteagentuurile AFP.

Enne seda, kui objekti tähtedevaheline päritolu kinnitati, oli see tuntud nime all A11pl3Z. See ei kujuta Maale ohtu, ütles Euroopa Kosmoseagentuuri planetaarkaitse juht Richard Moissl. Ta kirjeldas, et tähtedevaheline komeet lendab läbi Päikesesüsteemi siseosa, läbides süsteemi veidi Marsi orbiidist seespool, ent see ei põrku meie naaberplaneediga.

Objekt näib kihutavat kiirusega üle 60 kilomeetri sekundis. See tähendab, et see ei ole seotud Päikese orbiidiga, erinevalt komeetidest ja asteroididest, mis kõik pärinevad Päikesesüsteemist. Objekti trajektoorist võib järeldada, “et see ei tiirle meie tähe ümber, vaid tuleb tähtedevahelisest ruumist ja suundub sinna tagasi,” ütles Moissl.

“Me arvame, et tõenäoliselt tekivad sellised väikesed jääpallid koos tähesüsteemidega,” lisas McDowell. “Ja kui mõni teine täht süsteemist möödub, võib see oma gravitatsiooniga jääkera oma kodusüsteemist välja tõmmata. See muutub ränduriks, eksleb läbi galaktika, ja nüüd lihtsalt möödub meist.”

NASA rahastatud ATLAS-i uuring Hawaiil täheldas objekti esmakordselt 1. juulil, teatas USA astronoom David Rankin sotsiaalmeediaplatvormil Bluesky.

Professionaalsed ja amatöörastronoomid kogu maailmas otsisid seejärel andmeid varasematest teleskoobivaatlustest ja jälgisid objekti trajektoori vähemalt 14. juunini tagasi.

Moissli sõnul on objekti hetkehinnanguline läbimõõt umbes 10–20 kilomeetrit, mis muudaks selle suurimaks seni tuvastatud tähtedevaheliseks objektiks. Kui objekt koosneb täielikult jääst, mis peegeldab rohkem valgust, võib see olla tegelikkuses väiksem. Komeet muutub eredamaks oktoobri lõpuni, mille jooksul see aina enam Päikesele läheneb, ja jääb (teleskoobiga) vaadeldavaks kuni järgmise aastani, ütles Moissl.

See on alles kolmas kord, kui inimkond on tuvastanud objekti, mis siseneb Päikesesüsteemi tähtedevahelisest ruumist. Esimene neist, mis sai omale havaikeelse nime 'Oumuamua, avastati 2017. aastal. See oli niivõrd kummaline objekt, et vähemalt üks tuntud teadlane uskus, et tegemist võib olla tulnukate mingit laadi kosmoseaparaadiga – kuigi hilisemad uuringud lükkasid selle teooria ümber. Järgmine tähtedevaheline külaline, 2I/Borisov, avastati 2019. aastal.

Mark Norris, astronoom Suurbritannia Kesk-Lancashire’i ülikoolist, viitas mudelitele, mille põhjal võib Päikesesüsteemis igal hetkel triivida isegi kuni 10 000 tähtedevahelist objekti, kuigi enamik neist oleks väiksemad kui äsja avastatud objekt.

Kui see vastab tõele, siis võib Tšiilis hiljuti tööd alustanud Vera C. Rubini observatoorium hakata neid suhteliselt tuhmilt helendavaid tähtedevahelisi külalisi avastama iga kuu, märkis Norris.

Moissli sõnul ei ole realistlik saata välja uut kosmosemissiooni objekti kinni püüdmiseks või uurimiseks. Siiski pakuvad need külalised teadlastele haruldast võimalust uurida midagi, mis pärineb väljaspool meie Päikesesüsteemi. Näiteks, kui selliselt objektilt leitaks elule viitavad molekulid, näiteks aminohapped, annaks see meile “palju suurema kindlustunde, et eluks sobivad tingimused eksisteerivad ka teistes tähesüsteemides,” ütles Norris.