Mitu varasemat uuringut on näidanud, et mõnes riigis muutuvad lapsevanemad pärast laste saamist õnnelikumaks – see kehtib näiteks Soome, Rootsi ja Norra kohta. Teistes riikides, nagu Taani ja Madalmaad, on trend vastupidine.
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.
Sain kaks aastat tagasi lapse, aga praegu tunnen end kümme aastat vanemana kui siis. Kas ma kujutan seda lihtsalt ette või vananeb lapsevanema keha kiiremini?
Murdeealise ajus käivad nii suured ümberkorraldused, et osa piirkondi ei toimi peaaegu üldse. Puudulikud ajufunktsioonid tähendavad, et teismelise sotsiaalne ja psühholoogiline hakkamasaamine on sama halb nagu ajukahjustusega inimestel.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?