Peagi on nanorobotid valmis sukelduma organismi, et astuda sõtta bakterite, vähi ja teiste haigustega. Teadlased on juba disaininud suure osa nanorobotite meditsiinilistest töövahenditest ning alustanud mootorite ja navigatsiooniseadmete väljatöötamist.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- kuidas on teadlased ehitanud nanorobotitele mootorid, mis panevad need organismis sihtkoha poole liikuma;
- milliste nippidega õpivad nanorobotid üles leidma trombe, vähirakke ja põletikulist kude;
- miks peetakse DNA-d nanorobotite ehitamisel läbimurdematerjaliks ning mida see meditsiinile lubab.

- Tuleviku nanorobotid saadetakse veresoonte kaudu missioonile organismi sügavustesse.
- Foto: D. Mack/SPL/Scanpix
Operatsiooniõed on kõik valmis pannud ja patsient ootab operatsiooni algust. Lõpuks uks avaneb ja kaht miljonit nanorobotit sisaldav klaasampull tuuakse sisse ratastega laual, mida haiglatöötaja enda ees lükkab. Niipea kui juhtiv operatsiooniõde on ülimalt väikeseid nanoroboteid sisaldava selge vedeliku patsiendi veresoonde süstinud, liiguvad need aju poole ülesandega eemaldada tromb. Robotid teevad tõhusalt koostööd. Osa juhib meeskonna trombini ja saadab ühtlasi välja signaale, mille abil saab operatsiooni kulgu ekraanidelt täpselt jälgida. Teised on varustatud tangidega, mis haaravad trombist ja hoiavad seda kinni, nii et imepisikesed robotkirurgid saavad selle oma teravate skalpellidega väikesteks tükkideks lõigata. Tükid kogutakse haaratsiga kokku ja toimetatakse mahutis minema. Samal ajal manustavad teised nanorobotid kahjustunud koesse ravimit, et see kiirelt paraneks. Pärast õnnestunud operatsiooni lasevad nanorobotid ennast sündmuspaigalt minema kanda ning organism väljutab need tavalisel moel. Kogu operatsioon on läbi vähem kui poole tunniga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põlv paistetab üles ja sõrmed muutuvad kangeteks. Maailma mastaabis tabab artroos ehk liigesekulumus iga teist inimest. Nüüd on teadlastel õnnestunud tüvirakkude abiga taastada nii lagunev kõhr kui ka kulunud luuotsad.
Lootuses, et ühel päeval oskavad arstid ravida kõiki haigusi, laseb osa ravimatult haigeid inimesi end külmutada. Miski ei taga, et nad kunagi edukalt üles sulatatakse ja taas ellu ärkavad, ent loomkatsed on andnud paljulubavaid tulemusi. Iseasi, kas need meetodid töötavad ka inimeste puhul.
Juveliirid ihaldavad suuri, kirkaid teemante, et need briljantideks lihvida. Teadlastele on aga meelt mööda pigem ebapuhtad või sootuks pulbristatud teemandid. Selliseid teemante saab kasutada terves hulgas teadusharudes, näiteks uurida Maa sisemuse koostist või luua uusi supermaterjale.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?