Uuring kinnitab, et erinevatel koertel on erinevad tele-eelistused

Koerte telekavaatamise uuringu autorid on USA-s Alabama osariigis asuva Auburni ülikooli teadlased. Nad kaasasid uuringusse 453 koeraomanikku, kelle lemmikloom oli üles näidanud huvi televiisori vastu. Andmeid koerte käitumise kohta koguti küsimustike kaudu, mis omanikele saadeti.

Teadusajakirjas Scientific Reports avaldatud uuring näitas, et 88,3% koertest uuringus osalenud koeri vaatab televiisorit aktiivselt. Peaasjalikult eelistasid koerad loomadega seotud sisu ja suhtusid ettevaatlikumalt inimesekesksetesse saadetesse.

Teadlased töötasid välja koerte teleriharjumuste skaala (Dog Television Viewing Scale (DTVS)). Küsimustikuga uuriti, kuidas koerad reageerivad eri tüüpi pildilisele ja helilisele telesisule. Selle asemel, et lihtsalt küsida „jah“- või „ei“-vastustega küsimusi, uuriti konkreetseid käitumismustreid: kas koer jälgib ekraanilt ära liikuvat objekti, kas ta haugub teatud helide peale, kuidas ta reageerib loomadele võrreldes inimeste või elutute objektidega (nt autod) ja nii edasi.

Küsitluses kasutati ka psühholoogilisi skaalasid, millega hinnati koera temperament – erutuvust, ärevust ja impulsiivsust. Uuringus osalenud koerad olid vanuses 4 kuud kuni 16 aastat ning uuringusse olid kaasatud nii tõukoerad kui krantsid.

Ilmnes, et koertel on kolm selget telerivaatamise mustrit. Esiteks: loomadele keskenduvad koer-televaatajad. Need koerad näitasid suurt huvi saadete vastu, kus esinesid teised koerad, koduloomad nagu kassid või metsloomad. Selle kategooria alla käis 24,5% kõigist vaadeldud koertest.

Mõned koerad jälgisid peamiselt ekraanil liikuvaid objekte ja isegi vaatasid televiisori taha, kui miski (nt tennisepall või orav) ekraanilt kadus. Selline vaatajakäitumine moodustas 21,4% kogu vaatamiskäitumisest.

Kolmas suurem kategooria (17,8%) hõlmas reaktsioone elututele objektidele ja inimestele. Kõrge ärevustasemega koerad kalduvad tugevamalt reageerima just mitteloomsele sisule.

Uuring näitas, et koerad ei eristanud oluliselt visuaalset ja helilist teavet – olgu tegemist ekraanil nähtava kassiga või ainult näugumisheliga, koerad liigitavad kogemusi sisutüübi, mitte meediumi põhjal.

Suurimaks avastuseks oli koera isiksuse ja vaatamiseelistuste seos. Ilmnes, et koertel on temperamendipõhine vaatamismustrer, mis meenutab inimeste erinevaid meediamaitseid. Väga kergesti erutuvad koerad ilmutasid märkimisväärselt rohkem jälgimiskäitumist. Nagu öeldud, võivad nad võivad pidada teleris nähtut reaalseks ja näiteks üritada jälitada ekraanil veerevat tennisepalli või piiluda televiisori taha, et leida sealt ekraanilt lahkunud orav. Äreva või kartliku loomuga koerad reageerisid tugevamalt mitte-loomsele sisule, eriti helidele nagu uksekellad, autosignaalid või inimhääled.

Vanus, sugu, tõug ega varasem kokkupuude televiisoriga ei mõjutanud oluliselt vaatamiseelistusi, mis viitab, et teleri jälgimine võib olla kaasa sündinud, mitte õpitud käitumine.

Uuel uuringul võib olla praktiline rakendus loomade heaolu seisukohalt, eriti näiteks varjupaikades, kus televiisorit mõnikord kasutakse, et koerte elu rikastada või põnevamaks teha. Uuele teadmisele tuginedes saavad varjupaigad valida koertele sobivamat sisu vastavalt nende iseloomule, parandades tulemusi.

Koerte telerivaatamisel on mõju ka kodudes. Koerad, kes jäävad tööpäeval üksi koju, võiks teoorias kasu saada spetsiaalselt nende iseloomule vastavast, kureeritud programmist, mis stimuleerib neid vaimselt, kuid ei vallanda ärevust ega destruktiivset käitumist.

Miljonid lemmikloomaomanikud, kes on arvanud, et nende koer huvitub telerist, on saanud teadusliku kinnituse – koerad ei vaata lihtsalt ekraani, vaid töötlevad, liigitavad ja reageerivad sisule, sõltuvalt selle olemusest ja oma isiksusest.