Tööriistu kasutavate loomaliikide sekka lisandus lehm
Kui seni on koduveiseid üldiselt peetud liiga vähe intelligentseteks, et mingeid esemeid tööriistadena kasutada, siis nüüd kummutab Austrias elav lehm Veronika selle arusaama. Ta on juba aastaid kasutanud pikki pulki, näiteks harjavarsi, enda sügamiseks.
Loe AI kokkuvõtet
Austrias elav lehm Veronika kummutas senise arusaama, et koduveised ei suuda kasutada tööriistu, kasutades aastaid puupulki enda sügamiseks. Uuring avaldati ajakirjas Current Biology, kus rõhutatakse, et veiste vaimseid võimeid on alahinnatud. Teadlased, Alice Auersperg ja Antonio Osuna-Mascaró, uurisid Veronikat põhjalikumalt ja leidsid, et ta kasutab tööriistu paindlikult, kohandades neid vastavalt eesmärgile ja kehapiirkonnale. Veronika elutingimused, sealhulgas tema omanik Witgar Wiegele ja keskkond, mängisid olulist rolli tema käitumise arengus.
1982. aastal avaldas karikaturist Gary Larson nüüdseks ikooniliseks saanud sarjas “Ääremail” (“Far Side“) koomiksi pealkirjaga ”Lehmade tööriistad”. Koomiksis seisab üks lehm uhkelt suure kuhja kummaliste, kasutute esemete kõrval, mis on „tööriistad” vaid nime poolest. Nali põhines lihtsal eeldusel: lehmad ei ole piisavalt arukad, et tööriistu valmistada või kasutada.
Austrias elav Veronika on näidanud, et lehmadel on tööriistade kasutusega tõsi taga. Oskavad küll - või vähemalt tema oskab. 19. jaanuaril avaldati teadusjakirjas Current Biology teda puudutav uuring, mille autorid ütlevad, et veiste vaimseid võimeid on ilmselt alahinnatud.
„Need tulemused rõhutavad, et oletused kariloomade intelligentsuse kohta võivad peegeldada pigem lünki vaatluses kui loomade tegelikke vaimseid piiranguid,” ütleb Viini veterinaarmeditsiini ülikooli kognitiivbioloog Alice Auersperg.
Suur lemmikloom
Veronikat ei kasvatata liha ega piima saamiseks. Ta on Šveitsi pruuni tõugu lehm, keda on peetud suure lemmikloomana. Tema omanik on Witgar Wiegele, mahefarmer ja pagar, kel on suur austus loomade vastu ning kes peab Veronikat pereliikmeks. Juba üle kümne aasta tagasi märkas Witgar, et Veronika võtab maast aeg-ajalt üles pulki ja kasutab neid enda sügamiseks.
Käitumine pälvis teadlaste tähelepanu siis, kui see sügamine salvestati videole, mida jagati Auerspergiga. „Kui ma kaadrit nägin, oli kohe selge, et see ei olnud juhuslik,” meenutab teadlane. „See oli tähenduslik näide tööriista kasutamisest liigi puhul, keda harva kognitiivsest vaatenurgast vaadeldakse.”
Auersperg ja tema kolleeg Antonio Osuna-Mascaró sõitsid seejärel Veronikaga kohtuma ning viisid temaga läbi süstemaatilisi käitumiskatseid. Muuhulgas asetati maapinnale põrandahari juhuslikus asendis. Teadlased jälgisid, kumma otsa Veronika valis ja millist kehapiirkonda ta sihtis. Korduvate sessioonide jooksul selgus, et tema valikud olid järjepidevad ja funktsionaalselt sobitatud vastavate kehapiirkondadega.
„Me näitame oma kokkuvõttes, et lehm suudab tegeleda tööriista kasutamisega tõeliselt paindlikul moel,” ütleb Osuna-Mascaró. „Veronika ei kasuta lihtsalt mingit suvalist eset enda sügamiseks ükskõik kust. Ta kasutab sama tööriista erinevaid osi erinevateks eesmärkideks ning rakendab erinevaid tehnikaid sõltuvalt tööriista funktsioonist ja sügatavast kehapiirkonnast.”
Teadlased leidsid, et Veronika eelistab tavaliselt harjastega otsa, kui sügab laiu ja kõvemaid kehapiirkondi, näiteks selga. Kui ta aga sihib pehmemaid ja tundlikumaid alakeha piirkondi, kasutab ta teist harja poolt ja siledat pulgaotsa. Lisaks kohandab ta tööriista käsitsemist. Ülakeha sügamisel teeb Veronika laiu ja jõulisi liigutusi, samas kui alakeha sügamine on aeglasem, ettevaatlikum ja väga kontrollitud.
Tööriista kasutamist võib defineerida kui mingi objekti manipuleerimist eesmärgi saavutamiseks mehaaniliste vahendite kaudu. Teadlased leidsid, et Veronika käitumine vastab sellele definitsioonile ning läheb isegi sammu kaugemale: tegemist on tööriista kasutamisega paindlikul ja mitmekülgsel moel, mis tähendab, et sama objekti erinevaid omadusi kasutatakse erinevate tulemuste saavutamiseks. Selline mitmeotstarbeline tööriista kasutamine on äärmiselt haruldane ja peale inimeste on seda varem veenvalt dokumenteeritud vaid šimpansidel.
„Kuna ta kasutab tööriista omaenda kehal, kujutab see endast egotsentrilist tööriista kasutamise vormi, mida peetakse üldiselt vähem keerukaks kui välistele objektidele suunatud tööriista kasutamist,” ütleb Osuna-Mascaró. „Samas seisab ta silmitsi selgete füüsiliste piirangutega, kuna peab tööriistu manipuleerima suuga. Silmapaistev on see, kuidas ta neid piiranguid kompenseerib, aimates oma tegevuse tulemust ning kohandades vastavalt haaret ja liikumist.”
Vaba aega laialt käes
Teadlased märgivad, et Veronika elutingimused võisid mängida selle käitumise kujunemisel olulist rolli. Enamik lehmi ei ela nii vanaks ega viibi nii kaua avatud, keerukates keskkondades. Koduveistel on ka harva võimalus suhestuda erinevate kasutatavate objektidega. Võib öelda, et Veronikal on lihtsalt olnud aega, et pulga või harjavarre sellise kasutamise peale tulla. Tema pikk eluiga, igapäevane kontakt inimestega ja ligipääs objektidest rikkalikule keskkonnale lõid tõenäoliselt soodsad tingimused uurivaks ja uuenduslikuks käitumiseks.
Seotud lood
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele