Pronksiaja tüdruku saladused
Ligikaudu sada aastat on noor heledapäine naine lebanud Taani rahvusmuuseumis klaaskirstus. Veel hiljuti teadsid teadlased tema kohta vaid seda, kus ja millal ta suri, ent nüüd näitavad keemilised analüüsid, et naine rändas enne oma surma üle 2000 kilomeetri. Teadlastel on oma oletus, miks ta seda tegi.
Ühel suvepäeval enam kui 3000 aastat tagasi maeti Taanis Lõuna-Jüütimaal noor naine. Ta riietati parimatesse rõivastesse – hinnalisest villasest kangast valmistatud lühikesse pluusi ja nöörseelikusse. Ümber naise piha oli mähitud suure ümara pronkspandlaga villane vöö, tema kätt ja ühte kõrva kaunistasid pronksvõrud ja -rõngad. Kui lahkunu asetati õõnestatud tammetüvest valmistatud kirstu loomanahale puhkama, pandi talle kaasa üks väike õitsev raudrohuõis. Enne kirstu sulgemist kaeti surnukeha veel villase kangaga. Seejärel peideti kirst suurde turbast hauakääpasse.
Seotud lood
Omapäraste sisseraietega kiviplaat leiti Loode-Prantsusmaalt Bretagne`i piirkonnast juba 1900. aastal, kuid siis ei osanud kohalik ajaloolane Paul du Châtellier sellele suurt tähendust omistada.
Tänapäeva Šveitsi Bieli järve lähistele langes viimasel jääajal Twannbergi raudmeteoriit. Seetõttu asusid Šveitsi teadlased uurima, kas aegade jooksul muuseumidesse kokku toodud muististe seas võib olla mõni meteoriitsest rauast ese. Üks taevakivist nooleots leitigi, aga selle materjal pole pärit Šveitsist, vaid oletatavasti hoopis Saaremaalt.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele