Me kõik oleme mõnikord mõelnud — oleks ju tore, kui suvi kestaks veidi kauem? See võib üsna pea reaalsuseks saada, ent paraku ei ole see meie planeedi jaoks positiivne areng.
Space vahendab, et uuringu kohaselt võivad kliimamuutused (mida tõukab tagant peamiselt inimtegevus, näiteks kivisöe põletamine odava elektri ja soojuse saamiseks) pikendada Euroopa suve 2100. aastaks 42 päeva võrra. Seda seetõttu, et nn laiuskraadiline temperatuurigradient (LTG) ehk temperatuuride erinevus põhjapooluse ja ekvaatori vahel, on vähenemas. Suurem LTG juhib üle Atlandi ookeani ulatuvaid tuuli, mis toovad Euroopasse hooajalisi temperatuurimuutusi. Väiksema LTG korral kestavad suvised ilmad ja kuumalained mandril kauem.
„Meie tulemused näitavad, et see ei ole üksnes tänapäevane nähtus; see on Maa kliimasüsteemi ajaloos toimunud korduvalt. Kuid see, mis nüüd toimuvat minevikust erinestab, on muutuste kiirus, põhjus ja intensiivsus,“ ütles uuringu autor dr Laura Boyall.
Euroopa kliima ajalukku piilumiseks analüüsisid teadlased järvede põhjast võetud mudakihte. Need hooajaliselt ladestunud setted annavad selge pildi talvedest ja suvedest, andmed ulatuvad kuni 10 000 aasta taha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Umbes 6000 aastat tagasi oli Euroopa suvi looduslike LTG kõikumiste tõttu umbes kaheksa kuu pikkune. Kuid nüüd soojeneb Arktika kuni neli korda kiiremini kui maailm keskmiselt, osaliselt kasvuhoonegaaside atmosfääri jõudmise tõttu. Iga Celsiuse kraadi kohta, mille võrra LTG väheneb, pikeneb Euroopa suvi umbes kuue päeva võrra. Seega: vastavalt praegustele kliimaprojektsioonidele saab Euroopal olema 2100. aastaks keskmiselt 42 lisapäeva suve.
„Meie uurimistöö näitas, et Euroopa aastaaegade kestus on tuhandeid aastaid olnud juhitud temperatuurigradientidest, mis annab väärtuslikku teavet täpsemaks tulevikumuutuste prognoosimiseks,“ ütles dr Celia Martin-Puertas, Londoni Royal Holloway ülikooli juhtivteadlane. „Tulemused rõhutavad seda, kui sügavalt on Euroopa ilmastik seotud globaalse kliimadünaamikaga ja seda, kuidas mineviku mõistmine aitab meil toime tulla kiiresti muutuva planeedi väljakutsetega.“
Uuring avaldati 19. novembril teadusajakirjas Nature Communications.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!