Maakera keeb üle: vulkaanid ning ilmastikunähtused võivad saada viimaseks piisaks karikas
2015. aastal toimunud Pariisi kliimakonverentsil leppisid maailma riikide liidrid kokku, et teevad kõik endast oleneva, pidurdamaks üleilmse keskmise temperatuuri tõusu. Eesmärgiks seati, et see ei tõuseks rohkem kui 1,5 kraadi võrra. Kõigest hoolimata on inimtegevuse tõttu atmosfääri jõudnud kasvuhoonegaaside kogused temperatuuri ikka tõstnud. Peale selle võivad mõned ilmastikunähtused ja vulkaanid saada viimasteks piiskadeks, mis panevad katla üle keema.
Seotud lood
Suurbritannia Readingi ülikooli teadlaste tehtud uuringust, mille aluseks on satelliidiandmed, selgub, et ookeanide pindmiste veekihtide soojenemise kiirus on viimase nelja aastakümne jooksul rohkem kui neljakordistunud. Kui 1980. aastate lõpus tõusid ookeanide temperatuurid umbes 0,06 Celsiuse kraadi võrra aastakümne kohta, siis nüüd on soojenemise kiirus juba 0,27 kraadi aastakümne kohta.
Teadlaste meeskond korraldas põhjaliku simulatsiooni, milles aimati järele seda, kuidas kontrollimatu kasvuhooneefekt mõjutaks eri planeete, sealhulgas Maad.
Temperatuur kerkib hoogsalt, CO2 kuhjub atmosfääris ja tõusev maailmamere vee tase ähvardab suurlinnad üle ujutada. Maa kliima muutub – mitte aga esimest korda. Oma ajaloos on Maa läbi teinud mitu kliimakriisi. Nüüd kasutavad teadlased minevikku kristallkuulina, mis võib näidata meile meie enda tulevikku.
Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele