Hiiglaslikus fossiilis on säilinud tundmatu eluvorm
Kaheksa meetri kõrguse eelajaloolise organismi fossiil on pannud teadlasi kukalt kratsima üle 150 aasta. Seda on peetud nii puuks kui ka seeneks, kuid uued analüüsid viitavad, et tegu on millegi täiesti muuga.
400 miljonit aastat tagasi oli Maa primitiivsel maastikul veider hiiglane. Kaheksa meetri kõrgusele küündiva tüve- või varretaolise struktuuri puhul oli tegemist ühega esimestest suurtest maismaaorganismidest. Kui selle kivistist 1850. aastail esimest korda kirjeldati, arvasid teadlased, et see on olnud okaspuu, ent hilisemate analüüside tulemusel leiti, et see oli hiidseen.
Seotud lood
32 sukeldumise käigus Vaikse ookeani Mariaani süvikusse on avastatud tuhandeid uusi liike. Erakordse paiga eluvormidel on täiesti uskumatu ellujäämisstrateegia.
Kui Charles Darwin oma kuulsa evolutsiooniteooria valmis sai, pidi ta tõdema, et sellel on suur puudus. Ta ei osanud vastata küsimusele, kuidas kõige varasemad loomad said tekkida pealtnäha täiesti tühjast kohast, ilma et oleks olnud pisimatki märki neile eelnenud liikide kohta. Need saladused on lahendatud alles viimaseil aastail ja aastakümneil.
350 aastat tagasi heitis inglise teadlane Robert Hooke pilgu oma mikroskoopi ja avas ukse täiesti uude mikromaailma. Ta oli esimene, kes vaatles ja kirjeldas keha ehituskive – rakke. Pärast seda on teadus tunginud sügavale raku sisse. Tänapäeval oskavad teadlased kasvatada tüvirakkudest elundeid.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele