Maailma palavaimates piirkondades muutub kuumalõõsk aina ekstreemsemaks. Teadlased hoiatavad, et kui globaalse soojenemise vastu kiireid samme ei astuta, on peagi nii mõnegi riigi kliima elamiskõlbmatu.

- Aärmiselt kõrge temperatuur võib Pärsia lahe ümber paiknevad linnad juba sel sajandil elanikest tühjendada.
- Foto: Getty Images
Loode-Kuveidis asuva ilmajaama termomeeter näitas 2016. aasta juulis 54 Celsiuse kraadi. See on üks kõrgemaid temperatuure, mis meie planeedil kunagi mõõdetud. Mullune suvi oli Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides üldse rekordiliselt palav. Marokos tõusis termomeetrinäit 46,7 kraadini, Saudi-Araabias vaevlesid elanikud üle 50kraadise kuumuse käes ning Iraagis Basras registreeriti pea sama temperatuur nagu Kuveidiski: 53,9 kraadi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ülemaailmne soojenemine paneb kevadlilled varem tärkama.
Arktika merejää sulab kiiremini, kui on ette näinud isegi kõige pessimistlikumad prognoosid. Teadlastel on mitmesuguseid leidlikke jääpäästeplaane. Vestlesime professoriga, kelle ideed on nimetatud hullumeelseks, ning küsisime, kuidas ta põhjendab oma kavatsuste vettpidavust.
Maailm muutub üha niiskemaks. Sellisesse maailma sobituvad hästi linnad, kus on praegusest märksa vähem betooni ning selle asemel rohkem rohelisi oaase, mis imavad vee endasse ja aitavad niiviisi ära hoida üleujutusi. Käsnlinnade ideele tuli Hiinast pärit arhitekt.