Ilmale tuli Eesti esimene kloonitud varss

Eesti Maaülikool / Kristina Haan
  • Eesti Maaülikool / Kristina Haan
11. aprilli varahommikul tuli Tartumaal Luunja tallis Eesti Maaülikooli veterinaarteadlaste kaasabil ilmale Eesti esimene kloonitud varss. See on märgiline saavutus, sest Eesti on nüüd teine riik Euroopas, kus on hobuste kloonimise võimalik.
Esimese kloonvarsa sünd on aastatepikkuse teadus- ja arendustöö tulemus, kus Eesti Maaülikooli teadlaste partneriks on Luunja Stud OÜ. “Sündinud varss on tugev ja elujõuline, kuid tema tervise kaitsmiseks hoiame tema talli veel mõnda aega karantiinis,” ütles ülikooli embrüloog Elina Tsopp, kes oli kloonimise protsessi eestvedaja.
Sündinud varss on endise võistlustäku Wodan M geneetiline koopia ja kannab nime Wodan M Alpha. Wodan M oli Urmas Raagi endine võistlushobune, kes oli spordis väga edukas. Sugutäkuna andis ta väga palju häid järglasi. “Hobuste kloonimise üks eesmärk on tipphobuste geneetika kindlustamine. Sellest veel olulisem on aga see, et kloonimistehnoloogia aitab säilitada ka ohustatud hobusetõuge,” lisas Elina Tsopp.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti on teine riik Euroopas, kus õnnestus kloonvarss luua. Varasemalt on kloonvarsad edukalt sündinud Itaalias Avantea keskuses. Maaülikooli teadlaste, Luunja ja Perila talli koostöös sündis 2024. aastal ka Eesti esimene katseklaasivarss Endex.
Erakordse teadussaavutuse taga seisab silmapaistev meeskonnatöö ning viljakas rahvusvaheline koostöö. Hobuste kloonimise töörühma kuuluvad Elina Tsopp, Anni Viljaste-Seera, Andres Reilent, Felipe Corrêa ja Andrès Gambini Queenslandi Ülikoolist. Luunja Stud OÜ eestvedajad on Sven Šois ja Urmas Raag.

Seotud lood

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele