Kas gravitatsiooni tuleks seletada klassikalise füüsika või kvantmehaanika reeglite abil? See küsimus on füüsikuid vastasseisu viinud juba aastakümneid ja pannud isegi kihlvedusid sõlmima. Selguse peaks nüüd tooma täiusliku kaaluvihiga tehtav eksperiment.
Füüsikute arvates toimib maailmas neli fundamentaaljõudu. Need hoiavad kõike eksisteerivat koos sellisena, nagu meie seda tajume. Üks nendest jõududest – gravitatsioon – ei taha käituda nii nagu ülejäänud kolm. Tegemist on jõuga, mis hoiab meie jalad kindlalt maapinnal ja planeedid orbiitidel ümber tähtede.
Newtoni gravitatsiooniseadus on kogu täheteaduse põhialus, kuid nüüd näitavad tähevaatlused, et legendaarne füüsik võis olla eksiteel. Kui uued avastused ja uurimistulemused paika peavad, tuleb kogu tänapäevane universumiõpetus ümber mõtestada.
Nii nagu sportlased püstitavad uusi rekordeid, sunnivad teadlased väikseimaid osakesi äärmustesse. Katsetes on selgunud, et helil on absoluutne tippkiirus ning mööda on võimalik minna valgusestki. Skaala teises otsas on teadlastel õnnestunud aatomid peaaegu seiskuma sundida.
Kaks osakest võivad käituda nagu üks – isegi kui need asuvad teine teises universumi otsas. Nüüd usuvad füüsikud, et see nähtus, mida nimetatakse põimumiseks, võib olla põhjus, miks aeg üldse liigub.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?