Kas linnud võivad olla söömiseks mürgised?

Nad liuglevad Himaalaja mäetippude vahel hapnikuvaeses õhus, mõnel neist on kaasasündinud GPS ja nad sööstavad laotusest saagi kallale kiirusega 300 km/h. Mõni linnuliik suudab lennukunsti viia saaki jahtides ja pesapaiku otsides lausa äärmusteni.

Inimeste puhul võib äkiline uinumine olla ohtlik, isegi kui uni kestab vaid mõne sekundi – näiteks siis, kui ootamatult suigatama juhtub autoroolis olija. Ent nagu selgub värskest teadusuuringust, uinuvad ja ärkavad Antarktikas ja Lõuna-Atlandi saartel elavad valjaspingviinid ööpäeva jooksul lausa enam kui 10 000 korda, et magada ülilühikesi unesutsakaid.

Ühed navigeerivad Päikese järgi, teised jätavad meelde käbisid ja kolmandatel on kaasasündinud sammulugeja. Loomariigis on hea suunataju elutähtis. Sipelgaid jala­pikendustega varustades ja linde planetaariumisse lukustades on teadlased aimu saanud, kuidas nad orienteeruvad. Avastatud on ka üks ununenud meel inimajust.

Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.