Puuk on Põhjamaade kõige ohtlikum elukas

Teadlased on ühel meelel: Põhja­maade metsade ohtlikemad loomad ei ole ei karu, hunt ega põder. Enim kardetud eluka tiitel läheb hoopis väikesele, nööpnõelapeasuurusele pruunikale võsapuugile. Kui huntide ja karude ohvriks ei lange meie maailmajaos enam peaaegu keegi, siis puugid sooritavad lausa 200 000 rünnakut aastas – kui rääkida vaid neist juhtumitest, mis jõuavad arstide silma alla. Hoolimata oma peaaegu märkamatust kogust kujutab see väike ämblikusarnane lestaline inimestele suurt ohtu. Putukas kannab endas kardetavaid baktereid ja viirusi, mis kutsuvad inimestel esile palaviku, peavalu, paistetused ja halvimal juhul halvatuse. Üks uus puugi kaudu leviv bakteriliik on end organismis nii hästi peitma õppinud, et teda on raske avastada isegi arstidel. Põhja­maades on puugid nakatunud enamasti bakteriga Borrelia burgdorferi, mis põhjustab puukborrelioosi ehk Lyme’i tõbe. Selle nakkuse esmane sümptom on punane laik hammustuskoha ümber, hiljem tekib ohvril pea- ja lihasevalu ning ta tunneb end väsinuna ja kurnatuna. Kui haigust ei ravita, võib see areneda närvihaiguseks neuro­borrelioosiks. Sel juhul on bakterite elu­tegevuse käigus eritunud nii palju mürki, et närvid saavad kahjustada – ohvril jääb kael kangeks ja nägu muutub halvatuks. Kui arstid avastavad borrelioosi varakult, saavad nad seda ravida antibiootikumidega. Kümmekond aastat tagasi leidsid teadlased Põhjamaadest esimest korda aga uut Borrelia-bakterit, kelle ladinakeelne nimi on Borrelia miyamotoi. USAs teatakse seda liiki alates 2011. aastast, mil teda leiti nakatunud patsientide vereproovidest. Teadlased ennustavad, et uus bakter levib Euroopas ja Põhjamaades järgmiste aastate jooksul jõudsalt, kuna tänapäeval on metsades ja looduses rohkem puuke kui 20–25 aastat tagasi. Samu­ti on oodata puukide arvu edasist kasvu, seda nii niiskema ja pehmema kliima tõttu kui ka seepärast, et metsade jätkuv raiumine loob puukidele optimaalsed elu- ja paljunemistingimused.