Kõrvulukustava möirgega kuulutas reaktiivmootor uue ajastu algust lennunduses. Reisijate arv kasvas hüppeliselt ning õige pea said nad soovi korral nautida isegi ülehelikiirusel lendamist.

- © Ullstein Bild / Getty Images & Bettmann / Getty Images & H. Armstrong Roberts / Getty Images & NASA
Maailma kõige suuremate lennukompaniide juhid seisid 1955. aasta pilvitul augustipäeval Seattle’i linna lähistel ja vahtisid taevasse. Nad olid sinna kogunenud, et vaadata oma silmaga Boeingu uut suursaavutust: reaktiivmootoriga reisilennukit. Boeingu direktor teadis, et lennukompaniide juhid olid uue mootoritüübi suhtes üsna skeptilised. Üks asi on panna raskesti taltsutatav reaktiivmootor sõjalennukile, ent kas see on tõesti sobiv ka turvalisust hindavate reisijate vedamiseks? Boeing oli prototüübi välja töötamiseks kulutanud tänapäeva vääringus ligi 150 miljonit eurot ning kui nüüd läinuks midagi valesti, sattunuks küsimärgi alla kogu firma tulevik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva parim hävitaja F-35 võib saavutada lennukiiruse 1900 km/h. See kiirus on kaks korda suurem kui tavalisel reisilennukil, kuid ikkagi ainult umbes pool maailma läbi aegade kiireima lennuki Blackbirdi lennukiirusest. Too 1960ndate lennuk suutis ära lennata isegi vaenlase rakettide eest.
Esimesest vahemaandumisteta lennust üle Atlandi möödus juunis sada aastat. See lennureis õnnestus õige napilt. Tänapäeval on reis üle Atlandi tavaline, ent ses vallas on tulekul suured muutused. Tulevikulennukid võivad hakata lendama viiekordse helikiirusega, tehes maakerale kümme tiiru peale, paagis üksnes liiter vett.
Boeing eeldas, et nende uus mudel – reaktiivlennuk hüüdnimega Jumbo Jet – on õhuruumis aktuaalne tegija kümmekond aastat ning siis võtavad taevas võimu ülehelikiirusel lendavad Concorde’i-sugused lennukid. Nüüdseks, üle poolesaja aasta hiljem, on Boeing 747 vedanud rohkem reisijaid kui ükski teine lennukitüüp.