Sa ei saanud eelmisest matemaatika-teemalisest artiklist mõhkugi aru? Ole mureta: teadlased on lähedal intelligentsuse suurendamise meetodi leidmisele. Nad on juba tuvastanud, et intelligentsus sõltub paljude geenide omavahelisest koostööst.
Teadlased otsivad geneetilist pealülitit, mille abil saaks meid targemaks muutvatele geenidele võimsust juurde keerata.
Foto: Shutterstock
Kui Albert Einstein 1955. aastal USAs Princetoni haiglas siitilmast lahkus, olid teadlased oma teravad skalpellid juba valmis pannud. Välkkiirelt prepareerisid nad geeniuse aju, lootes selle kurdudest leida relatiivsusteooria looja fantastilise intellekti saladuse. Einsteini aju mõõdeti ja kaaluti ning lõigati 240 tükiks, mida parafiini kastetuna uuriti mikroskoobi all. Teadlased ei avastanud midagi märkimisväärset. Ka hilisemad katsed tuvastada väliseid või sisemisi erinevusi geniaalsete ja nn tavaliste ajude vahel on luhtunud.
Alates ajast, mil meie kauged esivanemad tõusid kahele jalale, oleme muutunud aina targemaks. Nüüd aga näib see areng olevat peatunud. Meie eluviis muudab meid tasapisi üha rumalamaks, kuid juhmistumise mülkasse vajumist on siiski võimalik veel ära hoida.
Kas meil oleks vähem sõdu ja kuritegevust ning kas meie ühiskonna tehnoloogiline tase oleks veel kõrgem, kui kõigi maailma elanike arukus oleks suurem?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?